TAI katab Tallinna süstlavahetus punktidega

Narkomaania on jätkuvalt Eestis tõsine probleem. Meelemürkide kasutajate ning süstivate narkomaanide arvukus annab tunnistust, et senine narkopoliitika pole kandnud vilja ning tarvis on täiesti uut probleemi ennetavat lähenemist. Kahjuks ei suuda rahva tervisekäitumise strateegiate eest vastutav Tervise Arengu Instituut pakkuda narkomaania leviku ohjeldamiseks muud kui ebapopulaarse ja kesiste tulemustega süstlavahetuspunktide võrgustiku rajamine.

TAI plaanib avada 7 süstlavahetuspunkti.

2016. aastal valminud uurimuses „Kahjude vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel“ leitakse, et tuleb rajada seitse keskust järgmises järjekorras: kaks Lasnamäele Pae ja Seli asumisse, üks Põhja-Tallinnasse Sitsi asumisse, üks Kristiinesse Lillekülla, üks Nõmmele Männiku asumisse, üks Mustamäele Mustamäe ja Kadaka asumi piirimaile ja üks Haabersti linnaossa Õismäe asumisse ehk lahtiseletatult Kakumäele. Jääb täiesti arusaamatuks, miks rahumeelne ja perekeskne Kakumäe peab TAI plaanide kohaselt saama süstivate narkomaanide kogunemispaigaks.

Hetkel on teravalt päevakorral Sitsi süstlavahetuspunkt, mille vastu on andnud enam kui 1500 kohalikku oma allkirja. Tähelepanuväärne on see, et süstlavahetuspunktist teisele poole tänavat on planeeritud tulevikus lasteaed. TAI tervisekaitsjaid see ei morjenda. Ülalmainitud uurimuses küll mainitakse, et keskuse rajamisega langeb piirkonnas laste turvatunne ning kokkupuude ebaadekvaatsete narkomaanidega võib mudilastele kaasa tuua šoki või psüühilise häire, ent sellega soovitatakse harjuda. Vanemaid lohutatakse, et keskuse töötajad saavad selgitada, mis kujutab nende klientide näol ohtu ning kuidas neid ohte vähendada. Samas lapsevanemad peavad tagama lapse ohutu liikumise lasteaeda, kooli või huviringi, saates neid ise või leides/palgates täiskasvanu, kes seda teeb. Lapsele tuleb selgitada, kuidas käituda, kui ta märkab narkojoobes inimesi ning juhul kui laps saab nende nägemisest häiritud, tuleb lapsega sellest rääkida, tõsisema trauma tekkel aga võtta ühendust spetsialistiga.

Veel tuuakse uuringus välja, et süstlavahetuspunkti asutamisega kasvab narkootikume süstivate inimeste kontsentratsioon piirkonnas, mis toob kaasa suurema võimaluse konfliktide tekkeks klientide ja elanike vahel. Ohu maandamiseks soovitatakse paigaldada turvakaamerad, mis jälgivad keskuse ümbrust ning häirenupp, millega saab vajadusel kutsuda ka väljaspool keskust toimuvate ohuolukordade märkamisel appi turvafirma. Elanikele soovitatakse lukustada keldrid ja muud kergesti ligipääsetavad ruumid.

Mõlemal puhul on märgitud turvalisuse eest vastutajaiks elanikud ise, ehk uppuja päästmine, kui see pole süstiv narkomaan, on TAI arvates uppuja enese asi. Kes taolise eluvõõra riskianalüüsi kokku kirjutas, ei selgu, sest koostajate nimesid dokumendist ei leia. Selge on vaid see, et TAI teeb kõik endast oleneva uute süstlavahetuspunktide rajamiseks, sest nähtavasti on selleks saadud tuge nii eurofondidest kui ka riigieelarvest. Jääb mulje, et kui midagi paremat pähe ei tule, loob süstlakeskuste ümber sehkendamine siiski illusiooni rahva tervise eest valvel seisvast organisatsioonist.

TAI harrastab asendustegevusi.

Lahenduste otsimise asemel tegelevad TAI ja sotsiaalministeerium asendustegevustega, milleks kulutatakse vahendeid, mida saaks kasutada märksa mõistlikumalt. TAI eelarve kulub suuresti plakatite ja voldikute tootmisele, mis teadaolevalt ei ole tõhus ennetustegevus. Kuid samas ei anta riiklikke eelarvelisi vahendeid kohalikele omavalitsustele vajalike ennetustegevuste läbiviimiseks. Näiteks TAI ja sotsiaalministeeriumi peetav võitlus magusa limonaadi vastu meenutab maoistide arveteklaarimist riisipõlde rüüstavate varblastega, ent on süstlavahetuspunktide jõuga pähemäärimise kõrval siiski suhteliselt süütu meelelahutus.  Tallinna katmine süstlavahetuspunktide võrgustikuga puudutab aga otseselt kümnete tuhandete linlaste turvatunnet ning TAI senine praktika ajada asju varjatult ning kogukonda alles siis kaasates, kui protest üle pea kasvab, teeb murelikuks.

Sekeldamine ja salatsemine süstlavahetuspunktide ümber on röövinud kavandatud asutuste läheduses elavatelt linlastelt hingerahu, söönud närve ning halvendanud tervist ja see on sotsiaaldemokraatide läbipaistmatu poliitika tulemus. Kas TAI eesmärk ongi süstiva vähemuse huvisid kaitstes ülejäänud elanikkonna tervist rikkuda, või on asi siiski selles, et terviseedendajatel on lahendusi pakkuvad ideed lihtsalt otsas?

Me vajame narkoennetust ja sõltuvusse langenute tõhusat abistamist, ent mitte inimeste turvatunde ja hingerahu arvelt nui neljaks ebaefektiivseid süstlakeskusi luues.