Sada päeva demokraatiani

Äsja sai vastsel punaoranžil koalitsioonil täis 100 päeva. Väärikat tähtpäeva on põhjust tähistada, sest alates 1. juulist jõudsime tagasi demokraatia lätetele – meil kõigil on nüüd õigus pruukida alkoholi avalikus ruumis.

Seadus toimib.

Juba on uue korrakaitseseaduse vilju märgata ka linnaruumis. Varem polnud just igapäevane näha südapäeval Tammsaare pargis pudelist viina kulistavat seltskonda. Praegu pole see enam mingi haruldus. Teadlikum osa ühiskonnast on muutunud reaalsuse kiirelt omaks võtnud ja kasutab oma õigusi täiel rinnal. Ebademokraatlikel karsklastel, kellele avalik viinaviskamine ei meeldi, on targem purjutajatest eemale hoida ning pilk  mujale keerata. Lapsed ja noorukid saavad aga praktilise õppetunni alkohoolsete jookide pruukimise erinevatest aspektidest.

Enam pole tarvis ka politseil iga väljakutse peale joomaseltskondi kimbutama sõita. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder on meedias kinnitanud, et politsei hinnangul pole uus seadus rohkem joodikuid tänavale toonud. Kuidas võikski politseinik kibedate koondamiste ajal teisiti arvata. Ei tahaks ju valitsuse tegevuse kritiseerimise pärast tänavale lennata. Ausa ametnikuna lisab Põder siiski, et uue seaduse tegelikud tulemused selguvad alles mõne aja möödudes.

Uus korrakaitseseadus sätestab muuhulgas, et kärakat ei tohi pruukida lasteasutuste lähedal ja sellega ei tohi kaineid kodanikke häirida, ent tegelikkuses ei takista taoline umbmäärane määratlus kedagi. Ei öelda, kui kaugel täpselt peab lasteaiast asuma, et tohib pudelil punni maha lüüa. Kas siis, kui lõbusad onud-tädid õllekasti teisele poole tänavat hiivavad on nad koolimajast parajas kauguses? Ja too häirimise jutt on ju puhas udu. Kas see, kui joodik pudelikaelast viina joob on piisavalt häiriv, või saab joobnu käitumise üle kurta alles siis, kui ta valjult laulu jorutab, põõsasse urineerib või möödakäijaid füüsiliselt ründab? Aga keda see huvitab! Meil on nüüd täielik vabadus ja selleni jõudmiseks kulus uuel valitsusel vaid sada päeva.

Kas järgmisena legaliseerib valitsus kerged narkootikumid?

Uue korrakaitseseaduse tulised pooldajad tõid ühe põhjusena, miks avalik joomine tuleb seadustada, välja tõsiasja, et tänavail ja parkides trimbatakse nagunii ja politsei ei jõua kõiki patustajaid korrale kutsuda. Sellele loogikale toetudes küsiksin, kas järgmisena on Rõivase kabinetil plaanis legaliseerida kerged narkootikumid. Põhjust selleks on enam kui küll. Esiteks ei suuda üha väikesearvulisem politsei narkotarbimist nagunii ohjata ja kergete narkootikumide legaliseerimine vabastaks korrakaitsjad tüütust ülesandest põrandalust turgu lammutada. Teiseks võimaldaks kergete narkootiliste ainete legaliseerimine selle äri ametlikult maksustada ning lisaks alkoholiaktsiisile aitaks koalitsiooni populistlikke plaane rahastada ka narkoärist laekuvad mainimisväärsed summad. Kergete narkootikumide seadustamine muudaks oluliselt ka kriminogeenset olukorda. Kui seni kogunevad diilerid ja tarbijad varjulistes paikades, muutes need tavainimesele ohtlikuks, siis peale narko seadustamist valguks meelemürke tarbiv seltskond kõikjale laiali ja meie tänavad muutuksid ühtlaselt ohtlikuks. Kindlasti on narkootikumide legaliseerimiseks veelgi tobedamaid põhjendusi ja ei maksa arvata nagu need ei töötaks. Alkoholitarbimise lubamisel avalikus ruumis sama rumalad väited ju täitsid oma eesmärgi.

Ühiskonna jätkusuutlikkuse määravad hoiakud, mida lastele maast-madalast sisendatakse. Alates 1. juulist saavad meie lapsed ja noorukid selge signaali, et Eestis tolereeritakse joomarlust valitsuse tasemel. Polegi tähtis, kas tänavail trimpav seltskond kohe ja drastiliselt kasvab – oluline on, et me seda normaalseks peame. 

On tervitatav diskuteerida isikuvabaduste üle, ent millegipärast jäi debatt uue korrakaitseseaduse kehtestamise eel pidamata. Kui pereväärtusi hindavad ja terve ühiskonna eest seisvad ringkonnad seaduse vastu häält tõstsid, vastati neile, et on juba hilja midagi muuta. Avaliku alkoholitarbimise vastu on võtnud sõna koolidirektorid, terviseedendajad, opositsioonipoliitikud, Lastekaitse Liit jt, ent seekord tuli enamusel alluda vähemuse diktaadile ja valitsuskoalitsiooni rahastavad viinaärimehed said oma tahtmise – 1.juulist purjutatakse kõikjal.