Toetan
täielikult endise munitsipaalpoliitiku Rainer Vakra suu läbi väljaöeldud
sotsiaaldemokraatide seisukohta, et nagu teistes Euroopa pealinnades peaks ka
Tallinnas kuuluma olulised sümbol- ja turismiobjektid linnale. Vakra avaldas
oma arvamuse, toetuseks majandusminister Urve Palo võitlusele teletorni
erastamise vastu, mida taotleb valitsuse reformistlik tiib. Endise Nõmme
linnaosavanema sõnul peavad Tallinna sotsiaaldemokraadid oluliseks teletorni
jäämist linna ühe sümbolina avalikku kasutusse. "Nii nagu Eiffeli torn
kuulub Pariisile võiks ka teletorn Tallinnale kuuluda nagu Rocca al Mare
vabaõhumuuseum ja Tallinna loomaaed," leidis Vakra.
Tuleb
tunnistada, et aastatepikkune lävimine linna probleemidega on aidanud Vakral
mõista, millist olulist kahju põhjustab riigile reformierakonna vastandumine
pealinna munitsipaalvõimule ning kindlasti on sotsiaaldemokraatide algatus oma
koalitsioonipartneri kainestamiseks teretulnud. Haabersti linnaosavanemana
rõõmustab mind, et lisaks teletornile kavandavad sotsiaaldemokraadid anda linna
alluvusse ka Haabersti territooriumile jääva Rocca al Mare vabaõhumuuseumi.
Seni kuulub muuseum kultuuriministeeriumi haldusalasse. Kindlasti oleks eesti
kultuurile niivõrd olulise objekti areng märksa kiirem ja dünaamilisem, kui seda
juhiks Tallinna linn. Seda tõestab linnale kuuluva ja samuti Haabersti
territooriumil tegutseva Tallinna Loomaaia viimaste aastate jõuline areng.
Kuid
miks piirduda munitsipaliseerimisel vaid sümbolobjektidega? Taas tuleks tõsta
päevakorda Tallinna Sadama linna omandisse andmine. Sellest on räägitud
korduvalt, kuid lähtudes teatud kildkonna kitsastest huvidest, on mõtte
vastased suutnud idee teostamise ühisrindesse koondudes summutada. Kuna sadama
näol on tegemist ettevõttega, kust saadav tulu silub populistlikest otsustest
riigikassasse tekkivaid auke, on reformierakond sellele arukale mõttele
tuliselt vastu. Millegipärast ei veena sadama dividende noolivat sõpruskonda ka
hea näide meie lähinaabrite juurest, kus tõeliselt innovatiivse arengu on
Helsingi sadamale taganud just kuulumine linnale.
Tallinnas
on tekkinud kummaline olukord, kus kogu parvlaevadele suunduva sõidukite ja
kaubaautode voolu peab teenindama linna infrastruktuur ning selleks tehtavad
kulutused jäävad 100% omavalitsuse kanda, sadama teenitud kasumi võtab aga
endale riik, kelle investeeringud Tallinna turismiobjektide arengusse jäävad
enam kui tagasihoidlikuks. 2013. aastal läbis sadama üle 9,2 miljoni reisija.
Läinud aasta juulis reisis sadama kaudu 1,2 miljonit inimest, mis on pea kolm korda
rohkem, kui linnas püsielanikke. Kõik need inimesed kasutasid Tallinna
infrastruktuuri, tekitades linnale olulise lisakoormuse. Muidugi ei tulnud
miljonid läbi sadama saabuvad reisijad imetlema e-valitsuse edusamme ja õhukese
riigi fenomeni, vaid ikka selleks, et tutvuda Tallinna vanalinna ja
muuseumitega. Unikaalse vanalinna ja muude vaatamisväärsuste ülalpidamine on
aga jäetud omavalitsuse õlule. Linnale kuuludes, panustaks Tallinna Sadam enam
turismi arengusse ja liituks harmooniliselt linna ühtse taristu parema
toimimise nimel teostuvate arengutega. Sadam vaid võidaks sellest ja
tulevikuplaanidesse ei lipsaks enam taolisi ministeeriumikabinettide eluvõõras
hämaruses sündinud apsakaid nagu konteinersadama arendamine otse Russalka
kõrval. Linna sadam oleks osa arenevast ja elanike huvidega arvestavast
organismist, tõeline Tallinna Sadam, mitte poliitmängude ja erinevate
huvigruppide taotluste ristumise tallermaa. Sadama juhatuse esimees Ain
Kaljurand on öelnud, et poliitika saab kindlasti toetada majandust ja kui ta
seda ei tee, siis parem oleks, kui ta ei segaks. Muutumine munitsipaalsadamaks
võiks Kaljuranna soovi teostada ja sadam saaks uue hingamise ning vabamad
võimalused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar