Läki loomaaeda!

End looduses üha jõulisemalt maksma panev kevad toob hinge rõõmu ja elevust. Paljusid haarab koos kõrgemalt käiva päikesega rännukihk, ent enne kui osta pilet mõnda kaugesse kuurordisse või otsida idülli mujal Eestimaal, tuleks tutvuda kodule märksa lähemale jäävate huviväärsustega. Et nautida maailmatasemel ekspositsiooni ja sisustada päeva põnevalt, pole Haabersti elanikel tarvis isegi trolli peale istuda. Siinsamas Veskimetsas asub liigirikkuselt Euroopa tähelepanuväärseim ja loodusliku keskkonna poolest Põhjamaade eripalgelisim Tallinna Loomaaed, mis pakub huvitavat tegevust kogu perele.

Kuigi loomaaeda võib külastada aastaringselt, on selleks parim aeg siiski kevadel, mil tuhandete siinsete asukate jaoks algab uus elutsükkel. Kevadine loomaaed lausa kihab elust. Isegi aastates loomade käitumisse toob kevadine soojus lustlikkust, rääkimata siis noorloomadest, kes vallatult ringi kepsutavad. Kevadel ootab suur osa loomaaia asukatest ka järeltulijaid.

Mida loomaaed pakub?

Tallinna loomaaias elutseb ligi 10 000 isendit, lindu, kala, roomajat ja selgrootut, kes esindavad enam kui 500 liiki. Kõigi loomaaia elanikega tutvumiseks tuleb varuda vähemalt kolm-neli tundi, kui aga võtta eesmärgiks mõne puuri või akvaariumi juures pikemalt peatuda, kulub 87 hektarit hõlmava territooriumi läbikäimiseks terve päev. Lisaks loomade uudistamisele saab teha mõnusa jalutuskäigu linna suurimas liigirikka alustaimestikuga tamme-segametsas, mis kevaditi rõkkab linnulaulust.

Haabersti elanikel on loomaaeda kõige mõnusam siseneda lääneväravast, kus asub läinud aasta juulis avatud vastne keskkonnahariduse keskus. Külastaja pääseb loomaaeda läbi maja fuajee. Ent pole mõtet kiirelt edasi rutata, sest otstarbekas on alustada ekspositsiooniga tutvumist just siit. Keskuses asub laste loomaaed, kus pere väiksemad liikmed saavad toredaid lemmikuid lausa käega katsuda ja toita. Aastaringselt tegevust pakkuvas keskkonnahariduskeskuses on eluslooduse ja loovtöö klassid, näituste ruum, laboratoorium ja 150-kohaline auditoorium.

Tallinna Loomaias on maailma parim kaljukitsede ja mägilammaste väljapanek, märkimisväärne hulk kotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Kaljukitsedega saab tutvuda läänevärava lähistele jäävas alpinaariumis, kus sõralistele on loodud suurepärased tingimused. Külastajatele on mugav jälgida loomade elu läbi avarat vaadet pakkuvate klaasbarjääride.

Alpinaariumist mõni samm edasi jääb elevandimaja, mis lisaks 1989. aastal valminud ja viimastel aastatel oluliselt laiendatud ehitisele nime andnud võimsatele londilistele, on koduks ka ninasarvikutele, kääbusjõehobudele ja mitmetele teistele huvitavatele loomadele. Sealt mõne sammu kaugusele jääb karude osakond, mis on loomaaia kõige hädapärasemalt uuendamist vajav osa. Uus jääkarude maja on juba projekteeritud ja kindlasti saab valgete karude ruumikitsikus lähiaastatel lahendatud ning teisedki otid kolitakse ümber avaramatesse puuridesse.

Loomaaia üheks põnevamaks ekspositsioonikeskuseks on troopikamaja krokodillide, alligaatorite ja teiste vahvate elukatega. Seal on leidnud endale peavarju ka šimpansipere, kelle tegemisi on alati põnev jälgida. Linnutiik, piisonite aedik, kaamelite ala, kotkamägi – igas loomaaia osas on avastamisrõõmu pakkuvat, uut ja kordumatut, mille pärast tulla.

Mis see loomaaed õigupoolest on?

Kindlasti pole loomaaaed üksnes loomade vaatamise koht, kuigi huvi äratamine eluslooduse vastu on vaieldamatult loodushariduse oluline osa.

Tallinna Loomaaia pikaajaline ja legendaarne direktor Mati Kaal, kes astus ametisse juba 1975. aastal, kui loomaaed asus viimaseid aastaid Kadriorus Lasnamäe veerul, on sellele küsimusele vastust otsides tsiteerinud Berni, Baseli ja Zürichi loomaaedu juhtinud professor Heini Hediger´i:
   - Loomaaiad on kui loomaarühmade saatkonnad, kus jagatakse külastajatele paljude loomade ning nende kodukandi loodusega seotud teavet.
   - Loomaaiad on kui kindlustusfirmad, kus elavate ja  sigivate loomade varal saab vajadusel taastada hääbuvaid  eluvorme (liike, alamliike, asurkondi).
   - Loomaaiad on teaduslaborid, kus  saab tehistingimusis zooloogiale lisaks uurida ka loomade ökoloogia, psühholoogia, füsioloogia, parasitoloogia, veterinaaria jmt., mida kõike saab ühendada ühise nimetaja – loomaaiabioloogia alla.
   - Loomaaiad on üha enam linnastuvate inimeste puhke- ja taastumispaigad, mis oma looduslähedase keskkonnaga inimeste raugema kippuvat töövõimet uskumatult efektiivselt taastavad.

Enamikule inimestest on loomaaed eeskätt hea koht argirutust puhkamiseks ning selleks, et taastada endas südamlikkust ja headust, mida asises maailmas hädast vajame. Loomad, kelles puudub teeskulus ja eesmärgitu tigedus, panevad meid uskuma looduse puhastavasse jõusse, aitavad lõõgastuda ja laadida närve.

Viimastel aastatel on Tallinna Loomaaeda külastanud ligi 400 000 inimest aastas. Suurenevas külastajatearvus peitub tunnustus loomaaia töötajatele ning arengutele, mis Veskimetsas on toimunud ning veelgi toimuvad.

Niisiis, sellel kevadel loomaaeda, sest seal ootavad meid kordumatud kohtumised lõputult mitmepalgelise eluga!