Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees ajab rahvale prügi silma  

 

Tähelepanelik linlane on kindlasti märganud, et tasub vaid mõnel kurikaelal Astangu kandis rämpsu metsa alla poetada, kui kohale ilmub Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna linnapeakandidaat oktoobris toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel, Rainer Vakra. Käbedal poliitikul kohe on nina isetekkeliste prügilate peale.  

Veebruaris küttis kirgi seriaal seiklustest Astangu prügiväljadel. Ja kuigi tema sajatamisest ja põhjamisest erilist tulu ei tõusnud, oli rahval lõbu laialt. Mitte iga päev ei kohta riigikogu saadikut, kes kommunaalpoliitika nimel loobub Toompea soojast kabinetist ning nagu ajakirjanikud tabavalt kirjeldasid, silkab otsekui väle Chuck Norris heitmekuhjade vahel ja ähvardab linnaosa valitsust põhjaliku arveteklaarimisega. Prahi korjas Astangul asuvalt riigimaalt lõppkokkuvõttes ikkagi omavalitsus ning kõrvalkinnistu puhastas linnaosa nõudmisel selle omanik, aga nalja ja melu jätkus kauemaks.

 

Vakrat erutab vaid Tallinna piiresse jääv korralagedus.

Kindlasti on paljud esitanud endale küsimuse, et mis sunnib rahva lemmikut prügis tuhnima. Naiivsemad eeldavad, et talle lihtsalt meeldib puhas loodus ning jõud, mis meie kangelase tegutsema paneb, on mure Eesti kauni keskkonna reostamise pärast. Aga võta näpust, härral on silmad peas pärani kinni. Kui asja veidi lähemalt uurida, selgub, et Keskkonnakomisjoni esimeest erutab vaid see prügi, mis jääb Tallinna põõsaalustesse. Harjumaa lagastajad jätavad keskkonnakomisjoni esimehe külmaks. Ja miks ta peakski Harjumaa prügistamise pärast muretsema? Linnapeaks kandideerib mees ju Tallinnas.

Sealsamas Astangu külje all, kus härra veebruaris asjatas, asub linnast väljasõidul paremat kätt Paldiski maanteed tõeline Pilpaküla, kus omavoliliste maahõivajate ennastsalgava tegevuse tulemusel asub kümneid poollagunenud kuure ning aastatega ladestunud kultuurikiht sisaldab kõiki inimtegevuse jääke vanadest rehvidest alates ning kahtlaste mahutitega lõpetades. Sekka muidugi igas kaliibris majapidamisheitmeid. Harku valla territooriumile jääv lagastatud kinnistu kuulub riigile. Vakral tuleks teha vaid mõni samm, et Astangult sinna jõuda, olukord fikseerida ning oma autoriteediga veenda riigi Keskkonnaametit reostust likvideerima. Ei maksa muidugi arvata, nagu kardaks ta kritiseerida Harku vallajuhte või näidata näpuga Riigi Keskkonnaameti ja Harjumaa Keskkonnainspektsiooni tegematajätmistele. Muidugi ta julgeks, aga vabandage, mis huvi on tuhnida prügis seal, kus sa ei kandideeri? Ja niipalju loovat mõtlemist härral pole, et aduda, kuivõrd Harku valla Pilpaküla Haabersti elanike silma riivab. Nende samade, kelle hääli ta loodab Astangul lokku lüües püüda.

 

Vaja on hooba, mis sunniks Keskkonnaameti riigi kinnistuid koristama.

Isetekkelised prügilad on vaieldamatult suureks probleemiks nii Tallinnas kui linna ümbritsevates valdades. Heitmed kuhjatakse reeglina kinnistutele, kus puudub hoolas peremees, kes kurikaelu takistaks. Ma pole küll nõus väitega, et riik on alati ja kõiges halb peremees, ent riigi kinnistuid valitsev Keskkonnaamet pole oma ülesannete täitmisel eriti hoolas. Nii on see Astangul, Harkus, aga ka Rae ja Jõelähtme valdades.

Vajadusest kindlustada riigi kinnistute parem hooldus, on räägitud aastaid, kahjuks kesiste tulemustega. Võib-olla polegi õiglane süüdistada toimuvas üksnes Keskkonnaametit. Tundub, et mured algavad puudustest meie seadusandluses. Ent kuidas saakski seadusandlus vastata elu nõuetele, kui riigikogus seaduste algatamise eest vastutava keskkonnakomisjoni esimees on valmis tähelepanu pälvimiseks tegelema ükskõik millega, mitte aga igava seadusloomega oma põhitööl.