Uus aasta on hästi alanud

Seoses Haabersti ringristmiku rekonstrueerimise algusega 2016. aasta suvel ei saa trollibussid enam 6. ja 7. liinil sõita, mistõttu tuli need asendada uhiuute ja keskkonnasäästlike Volvo 7900 hübriidbussidega.

Suletava 6. trolliliini Väike-Õismäe – Kaubamaja asemel alustas 1. Jaanuarist tööd hübriidbussiliin 42, mille marsruut ühtib endise trolliliiniga. 7. trolliliini Väike-Õismäe – Balti jaam asemele tuli hübriidbussiliin 43, mille marsruut langeb samuti kokku endise trolliliiniga. Ka kõik peatused jäävad samaks.

Hübriidbussid sõidavad trollidega võrreldes tihedama graafi kuga, intervall läheb kolmandiku võrra tihedamaks. Kui näiteks 6. trolliliinil oli intervall 9–12 minutit, siis hübriidbusside puhul hakkab see olema 6–7 minutit. Hübriidbussi omapära seisneb selles, et sõiduk kasutab liikumiseks nii diislikütust kui ka elektrienergiat. Igal pidurdamisel muundab buss kineetilise energia elektrienergiaks ning salvestab selle kondensaatoritesse, et kasutada seda energiat peatustest väljumisel ning fooride tagant sõitu alustades. See aitab vähendada õhusaastet linnas. Diiselmootor lülitub automaatselt sisse siis, kui buss on saavutanud teatud kiiruse.

Olen ka ise sõitnud uute hübriidbussidega ja need on tõesti mugavad, vaiksed ning soojad. Ilmade soojenemisel alustatakse trollide kontaktliinide mahamonteerimist. Üha rohkem linnu maailmas loobub perspektiivitust trolliliikluse arendamisest ning suunab vahendid hübriidtehnoloogiasse ja autonoomsesse elektritransporti. On ka fakt, et trollid on kallimad kui bussid ja lisaks nõuab suuri kulutusi kontaktliinide korrashoid. Tallinna Linnatranspordi ASi juhataja Enno Tamme sõnul ei presenteeritud rahvusvahelisel ühistranspordimessil trollibusse enam ühegi tootja poolt. Pigem on kõik tootjad keskendunud hübriid- ja sõltumatu elektritranspordi arendamisse. Kuigi, jah, veel kümmekond aastat tagasi tundus kontaktliinist sõltuv elektritransport linnaõhu puhtuse tagamisel ainuvõimaliku lahendusena.

Samuti on põhjust rõõmustada Õismäe Vene Lütseumi perel. Juba selle aasta sügiseks, uue kooliaasta alguseks saab koolihoone renoveeritud koos täiendavate juurdeehitustega. Kooli kahte tiiba ühendavale osale ehitatakse peale täiendav korrus keeltekorpuse jaoks. Lisaks lammutatakse maha vana võimla ja asemele ehitatakse suurem ja nüüdisaegsem võimla ning suurem söökla. Samuti on lahendatud kogu parkimine ja autoga laste kooli toomine.

Ei saa haridusasutuste puhul rääkimata jätta ka seda, et momendil käib Veerise tänava lasteaia projekteerimine, mille ehitusega loodame alustada juba selle aasta lõpus.

Hea uudis on kõigile loomasõpradele: loomaaias algab sellel aastal polaariumi ehitus, millega meie kõigi lemmikud jääkarud saavad endale suurepärased ja looduslähedased elutingimused.

 

Pilt on ilustreeriv

Kõige kallim, töömahukam ja oodatum on Haabersti ringristmiku ehitus koos Rannamõisa tee laiendusega. Ristmiku ehitus algab suvel ja kestab kuni 2017. aasta sügiseni. Liiklus suunatakse osaliselt Vabaõhumuuseumi teele, mida laiendatakse Paldiski maanteest kuni Lõuka tänavani.

Jätkub kergliiklusteede ehitamine. Eelmisel aastal valminud Järveotsa tee ja Järvekalda tee lõiku pikendatakse kuni Tähetorni tänavani. Kõige rohkem on muidugi oodatud endisele raudteetammile rajatavat kergliiklusteed Akadeemia teest Ehitajate teeni ja sealt edasi Stroomi randa.

Aga see ei ole veel kõik. Algab Õismäe tee remondi 3. etapp Nurmenuku keskuse juurest kuni Paldiski maanteeni. Remondi käigus uuendatakse valgusfoorid, ülekäigurajad saavad valgustuse, et tee ületamine turvaline oleks. Valgustuse saavad ka Õismäe tee siseringi ülekäigurajad. Jätkub ka majadevaheliste teede remont.

Sellel aastal rekonstrueeritakse Paldiski maantee Järveotsa tee ja Järvekalda tee vaheline lõik, kusjuures osa teest (540 meetrit) kaetakse betoonkattega. Õigesti ehitatud betoonkate on väga pika kasutusajaga ning madalate hoolduskuludega. Tsementbetoonist teede puhul saavutatakse teehoiu kulutuste vähenemine võrreldes asfaltbetoonkatteteedega kuni 30%.

Ma saan aru, et sedavõrd suurejooneline teede ehitus erinevates kohtades ühel ja samal ajal muudab autoliikluse väga keeruliseks. Jääb vaid loota, et tööde tellija, Tallinna Kommunaalameti juhtimisel suudavad tee-ehitajad liikluse ümber korraldada ladusalt, sarnaselt eelmise aastaga.

Meie elu ei koosne ainult suurtest asjadest. Rõõmu pakuvad ka esmapilgul pisiasjad. Peatselt avab oma äsja renoveeritud ruumid Haabersti Sotsiaalkeskuse lastetuba. Haabersti linnaosa vähekindlustatud lapsed saavad senisest avaramad, lastesõbraliku interjööriga ja läbimõeldud lahendusega mugavad ruumid. Keskuses pakutakse lastele aktiivset osavõttu ühiskondlikust elust, päevast rakendust õpiabi ja huvitegevuse näol, samuti toitlustamist õppeköögi baasil. Jätkub ka laste arengut toetav kunstiteraapia. Haabersti Sotsiaalkeskuse lastetoa teenusele saavad lapsi suunata linnaosavalitsuse lastekaitse spetsialistid.

 

Soovin teile kõigile tegusat aastat! 

Tapvalt õhuke riik

Just nii see tundub, kui jälgida, kuidas meie üha õhemaks muutuv riik ei suuda enam kaitsta üht inimese põhiõigust - õigust elule.


Kuna koondamistelainest kohitsetud politseil puudub ressurss tagada liikluses elementaarnegi kord, on sagenenud inimohvritega avariid. Eriti drastiliselt on kasvanud otsasõidud jalakäijatele. Me ju mäletame mõni aeg tagasi Vabaduse puiesteel toimunud traagilist liiklusõnnetust, kus parempööret sooritanud veoauto ajas alla rohelise tulega teed ületanud koolipoisi ja lohistas last sada meetrit mööda asfalti. Ent see polnud erandlik juhus. Reguleeritud või märgistatud ülekäigurajal võib elu kaotada iga Eesti kodanik, sest riigil pole ei tahet, ega vastutustunnet, tagamaks tänavatel toimuva üle järelevalvet. Samas ei luba alaväärsuskompleks meie väikese riigi võimureid keelduda üle jõu käivatest välismissioonidest. Kui kümned meie politseinikud ei kantseldaks Slovakkia piiril Kreeka, Itaalia ja teiste Euroopa mugavusriikide ükskõiksuse tõttu Schengeni viisaruumi imbunud ebaseaduslikke põgenikke, vaid patrulliksid Eesti linnades, oleks kümned liikluses hukkunud täna elus ja tänavatel ei valitseks hundimoraal. Kuid me ju ometi peame end näitama väljapoole usina euroriigina, ja seda oma kodanike heaolu ning elu hinnaga.


Kärped abivajajate arvelt
Perspektiivikaks kokkuhoiukohaks peavad Toompea valitsejad tervishoidu. Kohalike haiglate süstemaatiline vägistamine on viinud olukorrani, kus väga paljudes Eesti maakondades praktiliselt puudub pädev arstiabi. Kuhu tervishoiuteenuse hoolimatu kokkutõmbamine viib, näitab avalikkuse ette jõudnud juhtum Raplast, kus 16 aastane nooruk jäeti abita, kuna kohalikel arstidel puudus võimekus õige diagnoosi määramiseks. Kindlasti pole too nooruk esimene ega viimane kokkuhoiupoliitika ohver. Meditsiini alarahastatuse tõttu sureb üha enam inimesi, aga rahandusministeeriumis kantakse arstiabi arvelt kokkuhoitud summad uue töövõiduna exeli tabelisse.


Selle asemel, et tõmmata koomale ametnikearmeed ja sulgeda regionaalsete parteikontoritena töötavad maavalitsused, kavandatakse uusi koondamisi just meditsiinis ja korrakaitses, mõistes nii surma mitte milleski süüdi olevaid inimesi. Seni hästi toimivad PERH ja TÜK peavad kumbki koondama 80 spetsialisti, ning seda ajal, kui maahaiglate sulgemine ja koomaletõmbamine toob enamuse tõsistest abivajajatest just Tallinna ja Tartu suurhaiglatesse. Parteitruu külvivolinikuna tegutseb meditsiinikärbete läbiviijana kahtlaste tehingute tõttu majandusministeeriumist lahkunud Merike Priske. Aga eks korruptsioonisüüdistusest puhtana pääsenu peabki valitsuskoalitsioonile oma erakordset truudust näitama.
Nagu raviasutuste koondamiskava ohvritest oleks vähe, sekkuvad kokkuhoiuideoloogid otseselt arstide tegevusse, korrigeerides hoolimatult haigekassa hinnakirju. Toimuvat võib kvalifitseerida riiklikult sanktsioneeritud sarimõrvana. Uuest aastast peavad näiteks südamearstid minema ravimeetodites rohkem kui kümnendi tagasi, sest veresoonte laiendamiseks ei tohi enam kasutada 2002. aastast kasutusel olnud ravimiga kaetud stente, vaid tuleb kasutada metallstente. Põhjuseks on kokkuhoid. Kui moodsa stenti paigaldamine maksab kuni 2000 eurot, siis nüüd on kaks hinnaklassi - kallim kuni 1100 eurot ja metallstent kuni 410 eurot. Ja valitsust ei heiduta teadmine, et kui moodsa stenti paigaldamise järel ohustasid tõsised tagajärjed vaid iga kahekümnendat patsient, siis metallstenti kasutamine võib lõppeda traagiliselt iga neljanda haige jaoks.


Kokkuhoid Eesti moodi.
Rõivase valitsuses püütakse olematut pädevust korvata kokkuhoiust lobisedes - muidugi, kui see ei puuduta partei lähetusel valitsusasutustesse tööle palgatud arvukaid nupumehi ja naisi, kelle eredamaks näiteks on suure praktilise elukogemusega regionaalminister Arto Aas. Arto teab, kuidas kokku hoida ja jagab oma kogemusi meeleldi teistele õpihimulistele. Näiteks oktoobri alguses peeti Aasa eestvedamisel ühes Eesti kalleimas SPA keskuses, Rakvere Aqvas, Eesti valitsuse innovatiivsust peegeldav konverents „Riigireform - teeme ära!" Selle suurepärase konverentsi korraldamine läks maksma tagasihoidlikud 18 000 eurot, mille eest oleks saanud päästa surmast 9 südamehaiget või pakkuda ca 3600 puudustkannatavale lapsele korraliku lõunasöögi. Aga konverents oli muljetavaldav, sest ainuüksi ruumikujundusele kulutati maksumaksja rahakotist 600 eurot. „Ruumide kaunistamine oli vajalik, et osalejad töötaksid mõlema ajupoolkeraga, sest teatavasti toetavad kujundid ja emotsioonid parema ajupoolkera tööd," selgitas riigikantselei. Kas on veel võimalik arrogantsemalt ülbitseda! Vat selline riik ja sellised ajud meie valitsejatel - õhukesed. Aga raha inimeste elude päästmiseks korjatakse end õhukeseks laristanud mõrvarlikus riigis Jõulutunneli ja teiste heategevuslike korjanduste abil.