Elanike arvamus loeb!

Elanike arvamus loeb!

Neli aastat tagasi korraldasime Haaberstis ideekorje «Positiivne programm Haaberstis 2014–2018», mille tulemusel on tänaseks Haaberstis elanike jaoks korda tehtud või tegemisel mitmed olulised objektid. Õismäe vene lütseumi koolihoone on saanud uue välimuse ja sisu. Enneolematus mahus on remonditud tänavaid ja ehitatud kergliiklusteid. Kakumäe elanikud on kaua oma piirkonda oodanud munitsipaallasteaeda. Haabersti on hoogsalt arenev piirkond, kus laste arv on viimastel aastatel märgatavalt suurenenud, ja seetõttu on tekkinud ka vajadus uue lasteaia järele. Kõik Haabersti lasteaiad asuvad Väike-Õismäel ning on ehitatud pea 40 aastat tagasi. Selle ajaga on Haabersti asumites palju elamuid juurde ehitatud. Mul on hea meel, et üle nii pika aja ehitatakse Haaberstisse taas munitsipaallasteaed ning juba sel sügisel läheb 132 last kodulähedasse lasteaeda. Ja mis kõige tähtsam, alustatud on Haabersti suurristmiku ehitamisega. Haabersti turboristmiku ehitus on väga töömahukas ja seda ei ole võimalik valmis ehitada ilma liiklust häirimata. Rekonstrueerimistööd on planeeritud 2017. aasta maist 2018. aasta septembrini. Sel ajavahemikul on liiklemine tavapärasest keerulisem ning seetõttu palun teilt mõistvat suhtumist.

Jälgige aegsasti eelsuunavaid viitasid, valige alternatiivseid marsruute, ning mis peamine, varuge aega. Lõpptulemus on seda väärt, sest Haabersti ringristmik on kogu piirkonna uus suur algus.

 

 

 

Linnaosa elanike kaasamine linna juhtimisse ei olnud ühekordne kampaania. Sel kevadel oli elanikel võimalus teha ettepanekud uude «Tallinna positiivsesse programmi», kuhu Haaberstist laekus 655 ettepanekut. Elanikud on meile edastanud palju huvitavaid ettepanekuid ja andnud teada kitsaskohtadest, mis vajaksid veelgi suuremat tähelepanu. On rõõm tõdeda, et Haabersti elanikud soovivad panustada oma linnaosa arengusse, et muuta Haabersti veelgi paremaks elupaigaks. Siinkohal soovin tänada kõiki, kes meile oma mõtted edastasid. Ideed ja mõtteid, mis meile elanikelt «Tallinna positiivsesse programmi 2018– 2022» laekusid, olid väga erinevad. Ettepanekuid, mida on võimalik kohe täita, oleme asunud realiseerima. Nii sai Õismäe tiigi äärde paigaldatud uued istepingid, vana ja amortiseerunud Väike-Õismäe bussipeatuse ootepaviljon välja vahetatud kahe korraliku paviljoni vastu. Laekus ka palju aja- ja ressursimahukaid ettepanekuid, nagu näiteks parkimismaja(de) rajamine Väike- Õismäele, Harku rannaala arendamine, Mustjõe gümnaasiumi remont, puhkeala rajamine Rocca al Mare keskuse taha Haabersti metsa, munitsipaalelamu noortele peredele jne. Kuid nende ideede ja ettepanekute elluviimine sõltub linna eelarvest ning kindlasti ei juhtu üleöö. Veel sooviti rohkem mänguväljakuid, eratänavate munitsipaliseerimist, pensionilisa suurendamist, bussiühenduste parandamist, koerte mänguväljakuid, tasuta ühistranspordi jätkumist, Õismäe rabasse valgustatud suusa- ja terviserada, Kakumäele rannahoonet, Õismäe tiigi veepiiri valgustamist ja mängulise valgus-show lisamist, Õismäe ujula ajakohastamist, külaplatse nii Veskimetsa/ Mustjõe asumisse kui ka Kakumäele ning et Veskimetsa/Mustjõe asumisse saaks rajatud kõnniteed. Kuid need on vaid pisike osa laekunud ettepanekutest. Ettepanekute kogumine positiivsesse programmi on selleks korraks lõppenud, aga kui Haabersti elanikel on veel mõtteid ja ideid, kuidas oma elukeskkonda paremaks muuta, siis kõik mõtted on endiselt oodatud e-posti aadressile haabersti@tallinnlv.ee.

 

 

 

 

TAI katab Tallinna süstlavahetus punktidega

Narkomaania on jätkuvalt Eestis tõsine probleem. Meelemürkide kasutajate ning süstivate narkomaanide arvukus annab tunnistust, et senine narkopoliitika pole kandnud vilja ning tarvis on täiesti uut probleemi ennetavat lähenemist. Kahjuks ei suuda rahva tervisekäitumise strateegiate eest vastutav Tervise Arengu Instituut pakkuda narkomaania leviku ohjeldamiseks muud kui ebapopulaarse ja kesiste tulemustega süstlavahetuspunktide võrgustiku rajamine.

TAI plaanib avada 7 süstlavahetuspunkti.

2016. aastal valminud uurimuses „Kahjude vähendamise keskustega kaasnevad riskid Tallinna näitel“ leitakse, et tuleb rajada seitse keskust järgmises järjekorras: kaks Lasnamäele Pae ja Seli asumisse, üks Põhja-Tallinnasse Sitsi asumisse, üks Kristiinesse Lillekülla, üks Nõmmele Männiku asumisse, üks Mustamäele Mustamäe ja Kadaka asumi piirimaile ja üks Haabersti linnaossa Õismäe asumisse ehk lahtiseletatult Kakumäele. Jääb täiesti arusaamatuks, miks rahumeelne ja perekeskne Kakumäe peab TAI plaanide kohaselt saama süstivate narkomaanide kogunemispaigaks.

Hetkel on teravalt päevakorral Sitsi süstlavahetuspunkt, mille vastu on andnud enam kui 1500 kohalikku oma allkirja. Tähelepanuväärne on see, et süstlavahetuspunktist teisele poole tänavat on planeeritud tulevikus lasteaed. TAI tervisekaitsjaid see ei morjenda. Ülalmainitud uurimuses küll mainitakse, et keskuse rajamisega langeb piirkonnas laste turvatunne ning kokkupuude ebaadekvaatsete narkomaanidega võib mudilastele kaasa tuua šoki või psüühilise häire, ent sellega soovitatakse harjuda. Vanemaid lohutatakse, et keskuse töötajad saavad selgitada, mis kujutab nende klientide näol ohtu ning kuidas neid ohte vähendada. Samas lapsevanemad peavad tagama lapse ohutu liikumise lasteaeda, kooli või huviringi, saates neid ise või leides/palgates täiskasvanu, kes seda teeb. Lapsele tuleb selgitada, kuidas käituda, kui ta märkab narkojoobes inimesi ning juhul kui laps saab nende nägemisest häiritud, tuleb lapsega sellest rääkida, tõsisema trauma tekkel aga võtta ühendust spetsialistiga.

Veel tuuakse uuringus välja, et süstlavahetuspunkti asutamisega kasvab narkootikume süstivate inimeste kontsentratsioon piirkonnas, mis toob kaasa suurema võimaluse konfliktide tekkeks klientide ja elanike vahel. Ohu maandamiseks soovitatakse paigaldada turvakaamerad, mis jälgivad keskuse ümbrust ning häirenupp, millega saab vajadusel kutsuda ka väljaspool keskust toimuvate ohuolukordade märkamisel appi turvafirma. Elanikele soovitatakse lukustada keldrid ja muud kergesti ligipääsetavad ruumid.

Mõlemal puhul on märgitud turvalisuse eest vastutajaiks elanikud ise, ehk uppuja päästmine, kui see pole süstiv narkomaan, on TAI arvates uppuja enese asi. Kes taolise eluvõõra riskianalüüsi kokku kirjutas, ei selgu, sest koostajate nimesid dokumendist ei leia. Selge on vaid see, et TAI teeb kõik endast oleneva uute süstlavahetuspunktide rajamiseks, sest nähtavasti on selleks saadud tuge nii eurofondidest kui ka riigieelarvest. Jääb mulje, et kui midagi paremat pähe ei tule, loob süstlakeskuste ümber sehkendamine siiski illusiooni rahva tervise eest valvel seisvast organisatsioonist.

TAI harrastab asendustegevusi.

Lahenduste otsimise asemel tegelevad TAI ja sotsiaalministeerium asendustegevustega, milleks kulutatakse vahendeid, mida saaks kasutada märksa mõistlikumalt. TAI eelarve kulub suuresti plakatite ja voldikute tootmisele, mis teadaolevalt ei ole tõhus ennetustegevus. Kuid samas ei anta riiklikke eelarvelisi vahendeid kohalikele omavalitsustele vajalike ennetustegevuste läbiviimiseks. Näiteks TAI ja sotsiaalministeeriumi peetav võitlus magusa limonaadi vastu meenutab maoistide arveteklaarimist riisipõlde rüüstavate varblastega, ent on süstlavahetuspunktide jõuga pähemäärimise kõrval siiski suhteliselt süütu meelelahutus.  Tallinna katmine süstlavahetuspunktide võrgustikuga puudutab aga otseselt kümnete tuhandete linlaste turvatunnet ning TAI senine praktika ajada asju varjatult ning kogukonda alles siis kaasates, kui protest üle pea kasvab, teeb murelikuks.

Sekeldamine ja salatsemine süstlavahetuspunktide ümber on röövinud kavandatud asutuste läheduses elavatelt linlastelt hingerahu, söönud närve ning halvendanud tervist ja see on sotsiaaldemokraatide läbipaistmatu poliitika tulemus. Kas TAI eesmärk ongi süstiva vähemuse huvisid kaitstes ülejäänud elanikkonna tervist rikkuda, või on asi siiski selles, et terviseedendajatel on lahendusi pakkuvad ideed lihtsalt otsas?

Me vajame narkoennetust ja sõltuvusse langenute tõhusat abistamist, ent mitte inimeste turvatunde ja hingerahu arvelt nui neljaks ebaefektiivseid süstlakeskusi luues.

 

Tallinn on lastesõbralik linn!

Käesolev aasta on kuulutatud laste- ja noorte kultuuriaastaks. Me hindame laste ja noorte loomingulisust, julgustame neid eneseväljenduseks, rõõmustame, kui nad leiavad oma energiale rakendust. Ometi elab Eestis 30 000 noort, kes ei käi koolis ega tööta, probleemsetest peredest sirgunud kaagid ohustavad õhtustel tänavatel kõndijaid, me kuulume suurima HIV positiivsete suhtarvuga riikide hulka, meie pered lagunevad ja koduvägivald muserdab tuhandeid. See on reaalsus, millega ei tohi leppida ja alguse saab see toimetulekuraskustes ning halva sisekliimaga peredest, mis ei paku laste arenguks piisavaid võimalusi. Kehvade arengute ohjeldamiseks peame pakkuma tuge neile peredele, kellel hetkel kõige paremini ei lähe. Ent ei tohi unustada ka neid peresid, kes on osanud luua kodutunde, selle ainsa ja kordumatu, mida pole võimalik osta ükskõik kui suure raha eest. Tublid pered vajavad eelkõige tunnustust, sest eeskuju, mida nad annavad, stabiliseerib ühiskonda. Mida rohkem leidub harmoonilisi peresid, seda tervem ja jätkusuutlikum on riik, rääkigu aasta ema auhinna üle ilkujad, mida tahes.

 

Haabersti Sotsiaalkeskuse lastetuba pakub tuge

Hoolitsus laste ja perede eest on pikki aastaid olnud omavalitsuste õlul. See on ka mõistetav, sest kes oskaks kogukonnast paremini hinnata perede vajadusi. Meil on selles osas head traditsioonid, mida on märgatud kaugemalgi. 2005. aastal omistas UNICEF Tallinnale lastesõbraliku linna tiitli.

Hoolitsust perede, laste ja noorte eest ei saa taandada pelgalt materiaalsele toetusele, kuigi seegi pole vähetähtis. Oluline on elukeskkonna turvalisus ning kogukondlik identiteet. Oleme Haaberstis kaardistanud perede ootused elukeskkonnale ning püüame kõigi vahenditega neid täita.

Haaberstis töötab viis professionaalset lastekaitsetöötajat, kes tegelevad igapäevaselt laste ja perede nõustamisega. Nad suudavad leida vanemate ja laste vahelise võõrdumise põhjused ja aidata neid ületada. Tihti on vaja just kõrvalist silma, et märgata, mida tuleks teha teisiti, et pereliikmed uuesti kokku viia. Samas peab vajadusel võtma kasutusele ka karmimad meetmed, kui peres esineb vägivalda. Siis tehakse koostööd politseiga.

Neile lastele, kellel kodusoojust ilmselgelt vajaka jääb, avasime Haabersti Sotsiaalkeskuse Lastetoa, kus antakse abi õppimisel, aga ka näpunäiteid igapäevaste kodutöödega toimetulekuks. Lastetoas saab ka kõhu täis süüa ning viiakse läbi perenõustamist.

Laste ja noorte nõustamiskeskuses tegeletakse taolise äärmiselt isikliku ja tundliku teemaga nagu perelepitus. Osutame ka lastekaitse valveteenust, et olla abivajaja jaoks alati olemas. Mure võib last tabada kellaajast küsimata ja siis on hea, kui keegi on valmis teda kohe ära kuulama ning toetama. Neile vanematele, kes ööpäevaringselt puudega lapse eest hoolitsevad, võimaldab puhkust raske ja sügava puudega lapse hoiukodu teenus. Äärmuslikumatel juhtudel saab ema ja laps nõustamiskeskuses endale ajutise turvakodu. Aidatakse lahendada ka last puudutavaid vaidlusi, samuti kaitsta vanemliku hooleta jäänud laste huve. Lisaks eelnevale pakub omavalitsus lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamist ja eestkoste seadmist, psühholoogilist nõustamist ja tugiisikuid hoolt vajavatele lastele. 

Omavalitsuse toetused lastega peredele jagunevad sissetulekust mitteolenevateks ja sellest sõltuvaiks. Olenemata pere sissetulekust antakse omavalitsuse poolt hoolduspakk imikule, makstakse sünnitoetust,  esmakordselt koolimineva lapse toetust ning hüvitatakse lapsehoiuteenus. Sissetulekust sõltuvalt määratakse toimetulekutoetus ja huvi- ning sporditegevuse toetus.

Perede toetamine jääb omavalitsuse ülesandeks.

Toetades peresid hoolitseme nii Haabersti, kogu linna kui ka riigi tuleviku eest. Heaks märgiks on riigi kasvav toetus peredele, ent põhiraskus jääb ka tulevikus omavalitsuse, kui kõige kogukonnakesksema institutsiooni kanda. Selles abistavad meid paljud mittetulundusühingud ja heategevusorganisatsioonid nagu SA Eesti Lastefond, MTÜ Caritas Eesti, MTÜ Lastekeskus Tähetorn, Punase Risti Tallinna Selts, EELK Perekeskus jt. Ka kogukond ja ettevõtjad on hakanud üha rohkem panustama heategevusse ning vabatahtlikku töösse perede ja lastega. Haabersti toetab peresid, sest meie jaoks on tähtis kodulinnaosa tulevik.