Riigikogu
Keskkonnakomisjoni esimees ajab rahvale prügi silma
Tähelepanelik linlane on kindlasti
märganud, et tasub vaid mõnel kurikaelal Astangu kandis rämpsu metsa alla
poetada, kui kohale ilmub Riigikogu Keskkonnakomisjoni esimees ja
Sotsiaaldemokraatliku erakonna linnapeakandidaat oktoobris toimuvatel kohalike
omavalitsuste valimistel, Rainer Vakra. Käbedal poliitikul kohe on nina
isetekkeliste prügilate peale.
Veebruaris küttis kirgi seriaal
seiklustest Astangu prügiväljadel. Ja kuigi tema sajatamisest ja põhjamisest
erilist tulu ei tõusnud, oli rahval lõbu laialt. Mitte iga päev ei kohta
riigikogu saadikut, kes kommunaalpoliitika nimel loobub Toompea soojast
kabinetist ning nagu ajakirjanikud tabavalt kirjeldasid, silkab otsekui väle Chuck
Norris heitmekuhjade vahel ja ähvardab linnaosa valitsust põhjaliku
arveteklaarimisega. Prahi korjas Astangul asuvalt riigimaalt lõppkokkuvõttes
ikkagi omavalitsus ning kõrvalkinnistu puhastas linnaosa nõudmisel selle omanik,
aga nalja ja melu jätkus kauemaks.
Vakrat
erutab vaid Tallinna piiresse jääv korralagedus.
Kindlasti on paljud esitanud endale
küsimuse, et mis sunnib rahva lemmikut prügis tuhnima. Naiivsemad eeldavad, et talle
lihtsalt meeldib puhas loodus ning jõud, mis meie kangelase tegutsema paneb, on
mure Eesti kauni keskkonna reostamise pärast. Aga võta näpust, härral on silmad
peas pärani kinni. Kui asja veidi lähemalt uurida, selgub, et Keskkonnakomisjoni
esimeest erutab vaid see prügi, mis jääb Tallinna põõsaalustesse. Harjumaa
lagastajad jätavad keskkonnakomisjoni esimehe külmaks. Ja miks ta peakski Harjumaa
prügistamise pärast muretsema? Linnapeaks kandideerib mees ju Tallinnas.
Sealsamas Astangu külje all, kus härra veebruaris
asjatas, asub linnast väljasõidul paremat kätt Paldiski maanteed tõeline Pilpaküla,
kus omavoliliste maahõivajate ennastsalgava tegevuse tulemusel asub kümneid
poollagunenud kuure ning aastatega ladestunud kultuurikiht sisaldab kõiki
inimtegevuse jääke vanadest rehvidest alates ning kahtlaste mahutitega
lõpetades. Sekka muidugi igas kaliibris majapidamisheitmeid. Harku valla
territooriumile jääv lagastatud kinnistu kuulub riigile. Vakral tuleks teha
vaid mõni samm, et Astangult sinna jõuda, olukord fikseerida ning oma
autoriteediga veenda riigi Keskkonnaametit reostust likvideerima. Ei maksa
muidugi arvata, nagu kardaks ta kritiseerida Harku vallajuhte või näidata
näpuga Riigi Keskkonnaameti ja Harjumaa Keskkonnainspektsiooni tegematajätmistele.
Muidugi ta julgeks, aga vabandage, mis huvi on tuhnida prügis seal, kus sa ei
kandideeri? Ja niipalju loovat mõtlemist härral pole, et aduda, kuivõrd Harku
valla Pilpaküla Haabersti elanike silma riivab. Nende samade, kelle hääli ta
loodab Astangul lokku lüües püüda.
Vaja
on hooba, mis sunniks Keskkonnaameti riigi kinnistuid koristama.
Isetekkelised prügilad on vaieldamatult
suureks probleemiks nii Tallinnas kui linna ümbritsevates valdades. Heitmed
kuhjatakse reeglina kinnistutele, kus puudub hoolas peremees, kes kurikaelu
takistaks. Ma pole küll nõus väitega, et riik on alati ja kõiges halb peremees,
ent riigi kinnistuid valitsev Keskkonnaamet pole oma ülesannete täitmisel eriti
hoolas. Nii on see Astangul, Harkus, aga ka Rae ja Jõelähtme valdades.
Vajadusest kindlustada riigi kinnistute
parem hooldus, on räägitud aastaid, kahjuks kesiste tulemustega. Võib-olla
polegi õiglane süüdistada toimuvas üksnes Keskkonnaametit. Tundub, et mured
algavad puudustest meie seadusandluses. Ent kuidas saakski seadusandlus vastata
elu nõuetele, kui riigikogus seaduste algatamise eest vastutava
keskkonnakomisjoni esimees on valmis tähelepanu pälvimiseks tegelema ükskõik
millega, mitte aga igava seadusloomega oma põhitööl.
