Kolm sammu targa linnani

Rahvusvaheliselt tunnustatud Intelligent Community Forum valis Tallinna 400 linna seas 7 intelligentsema kogukonna hulka, mis kohustab meid olema eeskujuks hästi toimiva ning targa linnana. Kui kogukondlik intelligentsus põhineb IT võimekusel ning soodsal ettevõtluskeskkonnal, siis targa linna kuvand algab säästlikest ning elanikke liigsetest kuludest vabastavatest arengutest. Tarka linna iseloomustab tasuta ühistransport ja prügivedu ning madalad kütte- ja elektrikulud.

Tasuta transport.

Tänu 1. jaanuarist 2013 käivitunud tasuta ühistranspordile on Tallinnal targa linna kontseptsiooni elluviimisel oluline edumaa. Esimene samm on astutud ning tulemused nähtavad.

Tasuta ühistranspordi kogemus kinnitab, et kaasaegsete arengute otstarbekust ei saa hinnata lineaarselt, ehk exeli tabelis kulusid kokku lüües. Tänaseks on Tallinna tasuta ühistransport näidanud, et selle käigus hoidmine toob tulu, mitte ei koorma linna eelarvet nagu oponendid tõestada püüdsid. Loobumine piletimüügist ja süsteemi administreerimisest hoiab kokku vahendeid saamata piletituluga pea samas suurusjärgus. Tänu ühistranspordi kasutajate arvu kasvule on autode hulk liikluses vähenenud. Ühistranspordi käepärasus on kasvatanud linna asumite sidusust ning taganud tasakaalustatud arengu. Tallinn ei kannata getostumise all, nagu enamus Euroopa pealinnadest. Sellest johtuvat tulu on keeruline rahalises vääringus mõõta, ent kindlasti võime arvestada kümnete miljonitega aastas, mida ei tule kulutada sotsiaalabile ning kriminogeenselt tundlikes asumites elementaarse õiguskorra tagamisele. Ehk kui tasuta ühistranspordile üle minnes oli piletitulu osa ca 20 miljonit eurot ning ülejäänud 80% laekus nii ehk teisti dotatsioonist, siis tänaseks on piletitest loobumine toonud igal aastal tagasi kordades rohkem. Vabanenud vahendid on aga suunatud ühistranspordi materiaalse baasi parendamisse.

Tasuta prügivedu.

Teine samm teel targa linna poole, on tasuta prügivedu, mille suunas Tallinn juba samuti jõudsalt liigub. Prügi liigiti sorteerimine pole tallinlastele enam ammu uudiseks ning tublidusega selles vallas oleme Euroopas esirinnas. Mida rohkem sorteerime, seda suurem on võimalus prügist tasuta vabaneda, sest jäätmete väärtus oleneb just sorteerimise kvaliteedist. Samas jääb oluline kogus siiski segaolmejäätmeteks, mida saab küll kasutada elektri ja soojuse tootmisel, ent mis tänu madalale kütteväärtusele ning keskkonnaohtlikkusele muudab tootmise kalliks. Segaolmejäätmete koguse olulisel vähendamisel ei saa loota vaid elanike valmidusele prügi sorteerida. Jäätmekeskuses tuleb luua piisav võimekus segaolmejäätmete täielikuks sorteerimiseks ning kasutamiseks näiteks kompostmulla tootmiseks, mis muutub maailmas üha nõutumaks kaubaks ning millele leidub piisavalt turgu. Kui suudaksime viia prügikäitluse tasemele, kus 90% taaskasutatakse ning vaid 10% ladustatakse prügimäel, on saadav tulu piisav, et tehtud investeeringud end mõistliku ajaga tasa teeniksid ning katta saaks ka jäätmete kogumise, transpordi ja töötlemisega kaasnevad kulud. Töödeldud jäätmed saab vabastada ka saastetasust.

Tasuta prügivedu säästab aastas lisaks sadu tuhandeid eurosid, kuna prügi tasuta äraandmise võimalus kaotab tühermaadelt isetekkelised prügimäed, millega praegu Tallinnas võitleme. Sellega hoiame kokku nii nende likvideerimiseks kuluva raha, kui ka Mupo ressursi reostajatega võitlemisel.

Nagu üleminekul tasuta ühistranspordile, jätkub kriitikuid, kes peavad tasuta prügivedu utoopiliseks ja linnale liiga kulukaks ettevõtmiseks. Ei vaevuta teemasse süvenema ning kõiki plusse kokku arvama, küll aga näeb opositsioon siin uut võimalust linnavalitsuse ründamiseks. Sellele vaatamata usun, et juba lähiaastatel saab tasuta ära anda mitte üksnes paberit, vaid kõiki jäätmeid. See on teine samm targa linna suunas, mis Tallinnal peale esimese astumist tuleb teha.

Tasuta toasoe ja elekter.

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi järgi peavad 2019. aastast olema kõik uued avalikud hooned liginullenergiamajad ning alates 2021. aastast kehtib sama nõue ka teiste hoonete püstitamisel. Liginullenergiahoonet defineeritakse kui parima võimaliku energiatõhususe ja taastuvenergia lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoonet, kus aastane energiakasutus jääb alla määratud miinimumväärtuse. See tähendab, et uute ehitiste ülalpidamine muutub üha odavamaks. Samas tuleb muuta energiatõhusamaks läinud sajandil massiliselt püstitatud paneelmajad. Pelgalt fassaadide soojustamise ja soojusvahetiga sundventilatsiooniga neid säästlikumaks ei muuda. Üheks kokkuhoiu võimaluseks on suurte korterelamute üleviimine päikeseenergia abil toodetud elektri- ja soojavarustusele. Päikesepaneelidel põhinev tehnoloogia on aasta aastalt muutunud üha efektiivsemaks ning tänaseks on töötatud välja odavad ning töökindlad viisid energia akumuleerimiseks, mis muudavad päikeseenergia kasutamise elamutes veelgi tõhusamaks.

Kuigi päikesepaneelidel põhinevat tehnoloogiat pakutakse Eestis juba läinud sajandi üheksakümnendatest, pole Tallinnas eriti palju korteriühistuid, mis oleks selle kasutusele võtnud. Süüdi on visalt kaduvad müüdid, et Eestis on liiga vähe päikesevalgust, tehnoloogia kallis ning paneelid ise välismõjudele tundlikud. Linna esmaseks ülesandeks ongi taoliste eelarvamuste ümberlükkamine.

Päikest jätkub Eestis piisavalt, sest kaasaegne päikesepaneel töötab ka pilvise ilmaga. Paneelidele tööiga on tänaseks tõusnud enam kui 30-le aastale ning selle lõpuks säilitavad need ca 80% tõhususe. Kiirest arengust annab tunnistust ka tootluse kasv. Kui veel viis aastat tagasi tootis üks standartmõõdus paneel 200–220 W energiat, siis täna on võimsus juba 260–345 W. Tasuvusaeg on keskastme süsteemidel umbes 10 aastat ning nende soetamiseks võetud pangalaenu saab katta energia ülejääke realiseerides. Nii et päikesepaneelide puhul võib tõepoolest kõnelda tasuta elektrist.

Tuleb leida võimalus, toetada korteriühistuid nii projektide koostamisel kui ka pangalaenu taotlemisel, samuti võiks kaaluda vastava riikliku abimeetme rakendamist. See tõstaks päikeseenergia kasutamise populaarsust hüppeliselt. Mäng väärib küünlaid, sest just päikeseenergia abil suudame vabastada elanikud kõrgetest küttearvetest ning varustada elektriga, mille tootmiseks kulunud investeeringu saab tasuda ülejäänud ressursi realiseerimisega avalikku võrku.

Eesti on seni olnud päikeseenergia kasutamisel Euroopas üks sabassörkijatest. Tallinnast võiks selles vallas saada eeskuju tervele riigile. Kui suudame müüdid murda ning avada päikeseenergiale rohelise tee, astume viimase sammu targa linna suunas.

Tasuta teenused muudavad kogukonna ühtseks ning lahendavad mitmed sotsiaalsed probleemid. Olgu parempoolsetes mõttemallides kinni kritiseerijate tarvis öeldud, et tark linn pole sotsialistlik kommuun, kus põhirõhk rahata hüvede jagamisel, vaid linnaliste protsesside juhtimine läbi ühisvahendite mõtestatud suunamise. Tasuta ühistransport, prügivedu, elektri- ja soojatootmine on investeering tulevikku, võimalus nutika ja säästva linnakeskkonna loomiseks.