Haabersti saab oma ärilinnaku

Tallinna Linnavolikogu kehtestas 21. augusti istungil Paldiski maantee 241, 241d ja 243a paiknevate kinnistute detailplaneeringu, millega lõppes 2006. aastal eskiisi esitamisega alanud põhjalik planeeringuprotsess. 20,5 ha suuruse alale kavandatakse ehitada 30 neljakorruselist, 15 kolmekorruselist ja 16 kahekorruselist tootmis- ja ärihoonet, 7 neljakorruselist ja 2 kolmekorruselist ärihoonet ning üks kahekorruseline tootmishoone. Kavandatud planeering annab võimaluse Tähetorni tööstusala märgatavaks laiendamiseks. Taolises mahus ärilinnakut, mis oma mastaapsuselt pälvib üleriigilist tähelepanu, pole Haaberstisse seni planeeritud. Miks on Paldiski maantee 241, 241d ja 243a planeering niivõrd oluline, et sellel eraldi peatuda? Eelkõige seetõttu, et toob linnaossa märkimisväärselt uusi töökohti, mis on tähtis asumi ja kogu Tallinna tasakaalustatud arenguks. Töökohtade lisandumine aitab vältida sotsiaalsete probleemide teravdumist, lisades turvatunnet kõigi haaberstlaste jaoks. Kodulähedaste töökohtade peamine positiivne mõju ilmneb tipptunnikoormuse vähenemises. Haabersti elanikud, kes uues ärilinnakus rakendust leiavad, saavad võimaluse pühendada seni teistesse linnaosadesse töölesõitmisele kulunud aeg millelegi vajalikumale. Pole enam tarvis autoga ametisse kihutada või igal hommikul ja õhtul pikalt bussis loksuda. Tallinna suured korruselamute asumid Haabersti, Mustamäe ja Lasnamäe ehitati ajal, mil urbanistikapõhimõtted erinesid oluliselt neist tõekspidamistest, mis on moodsa linnaplaneerimise aluseks. Tallinna nn magalapiirkondade rajamisel jäeti „mägede“ infrastruktuur suures osas lõpuni välja ehitamata. Seda soodustas kütuse odavus ja vähenõudlike linlaste leplik valmisolek täiskiilutud bussides trügida. Viimastel aastakümnetel on toonaseid vajakajäämisi küll oluliselt silutud, ent tehtud vead kaovad visalt. Uue trendina on lisandunud nn „põllukülade“ probleem, kus puudub igasugune eluks vajalik taristu. Need viiekümne kilomeetri raadiuses Tallinna ümbritsevad eramuasumid toidavad pendelmigratsiooni, millest ummistuvad tipptundidel linna sisse- ja väljasõiduteed. Kahjuks pole Tallinnal võimalik pidurdada ümberkaudsetes valdades toimuvaid kontrollimatuid planeerimisprotsesse, kus jäetakse arvestamata tõsiasjaga, et inimasustus ei saa eksiteerida eraldi töökohtadest, koolidest, kauplustest ja muust eluks vajalikust ning lükatakse uuselamualade sotsiaalne teenindamine süüdimatult lähedalasuva pealinna kaela. Ent tagasi Tallinna juurde. Meie kodulinnal tuleb oma väljavenitatud kuju ning Ülemiste järve ja mere vahele surutud keskuse tõttu põrkuda senise linnavälise ja -sisese pendelmigratsiooni jätkumisel tõsiste liiklusprobleemidega, mille lahendamine erinevate tunnelite ja viaduktidega on äärmiselt kulukas ja 400 000 elanikuga keskuse jaoks selgelt üle jõu käiv. Muidugi leevendab probleemi ühistranspordi eelisarendamine, ent ka siin on piirid. Sageli on head võimalused pealinna liiklusprobleemide lahendamiseks linnavalitsusest mööda minnes maha mängitud. Näiteks pole enam võimalik rajada Tallinnale vajalikku Järvevana teed dubleerivat ümbersõitu teisel pool Ülemistet, kuna ei naabervallad ega riik pidanud vajalikuks perspektiivse ringmagistraali jaoks maade broneerimist. Linnas endas tekib aga ühe valupunkti kõrvaldamisel kohe uus. Seda tõestab ilmekalt Ülemiste hästitoimiv liiklussõlm, mille eelised sumbuvad tipptunnil Retke tee ja Sõpruse puiestee ristmike olematusse läbilaskevõimesse. Paratamatult tuleb asuda linnaplaneeringus eelistama lahendusi, kus töökohad, kaubanduskeskused ja koolid asuvad kodule võimalikult lähedal. Just seepärast on iga uus tootmist ja äritegevust võimaldav planeering Haaberstile oluline. Kui võrrelda töökohtade olemasolu linnaositi, on Haabersti Mustamäest ja Lasnamäest kehvemas seisus. Ajal, mil Mustamäe ja Lasnamäe on teinud töökohtade loomisel ja taristu arendamisel Tallinna Tehnikaülikooli toel toimiva teaduspõhise tootmise, kompaktse tööstuspargi ning Ülemiste innovatsioonilinnaku sünergiat kasutades olulise sammu, pole aktiivne ärieliit Haaberstit veel leidnud. Kasutamata on jäänud linnaosa potentsiaal, milleks on soodne asukoht ja haritud tööjõud. Just nende eeliste tutvustamises ning ärieliidi kaasamises Haaberstisse uusi töökohti loovate ettevõtete toomiseks, näeb linnaosa valitsus lähiaastate tähtsaimat väljakutset. Kui tulevad tootmisettevõtted ja töökohad, kaasneb sellega kogu linnaosa taristu senisest kiirem ja innovaatilisem areng. Julgemalt peab toetama iga sellesuunalist algatust, tehes kogukonnas selgitustööd, et tootmisettevõtted ei kärbi Haabersti kui loodussõbraliku ja inimkeskse elupaiga väärtust, vaid vastupidi, kasvatavad seda. Kindalasti on vaja algatada planeeringumenetluste hõlbustamiseks kogukondlikke debatte, sest sageli pidurdab häid ettevõtmisi just vähene informeeritus. Paldiski maantee 241, 241d ja 243a paiknevate kinnistute detailplaneering omab Haabersti jaoks märgilist tähendust. Muljetavaldavate ehitusmahtudega tootmisala annab uue hingamise tervele linnaosale.