Eesti rahvusele tiksub aegsütikuga miin

Riik peaks teise lapse sündi toetama 5000 ja kolmanda lapse sündi 10 000 euroga ning kasvavaid peresid soodsa koduga.

Mida avatumaks muutub maailm, milles elame, seda täpsemad peame olema prioriteetide määramises ja olulise leidmises igapäevasest infomürast. Meile võib tunduda, et suudame kaasa rääkida kõigis globaalprobleemides, ent miljonilise väikerahva jaoks on siiski vaid üks tõeline väljakutse – püsimajäämine.

Kahjuks kuulume nende õhtumaa rahvaste hulka, kes sügava meelerahuga jälgivad demograafilist allakäiku ning on juba leppinud paremradikaalide ning sotsialistide ohtliku ideega, et ainsaks väljapääsuks elanikkonna vähenemise ja vananemisega kaasnevatest raskustest on odava tööjõu sissevedamine plahvatusliku iibega Aafrika ja Aasia riikidest. Kas see ongi meie lõplik valik?

Värske ema õppelaen olgu kustutatud

Arvan, et olulisem kui 2% eraldamine kaitsekulutusteks, eelarve tasakaalus hoidmine või võitlus demokraatlike väärtuste austamise nimel suures naaberriigis, on praegu siiski see, kas suudame anda noortele peredele kindlustunde, võimaldada emadel ja isadel pere kõrval ellu viia ka oma unistused, peatada perede elukvaliteedi allakäik ning täita maa lastega.

Oleme aastakümneid sellest rääkinud tegudeni jõudmata, aga aega jääb üha napimaks. Meie rahvusele tiksub aegsüütega miin. Kui me ei suuda allakäigukella peatada, tühjenevad külad ja väikelinnad, ei kasva peale töökäsi ning tekkinud vaakumi täidavad mujalt tulijad. Mis kasu on siis 2% kaitsekuludest, kui kodanikkond on kokku kuivanud ja eesti keelt kuuleb vaid etnograafiamuuseumi audiogiidist?

Eesti peredesse peab jälle hakkama lapsi sündima ja emad ei tohi lapsesaamise õnne toimetulekuhirmus ning karjääritegemise õhinas lõputult edasi lükata.

Lastekaubad tulumaksuvabaks

Millised oleksid siis sammud, mis eesti perele ja seeläbi tervele rahvale tulevikulootuse tagasi annaksid? Kõigepealt tuleb põhjalikult muuta suhtumist peredesse, emadusse ja isadusse. Suhtumine paljulapselisusesse kui puudesse tuleb kuulutada kuriteoks, millele järgneb avalik hukkamõist. Ent olulisem kui moraalne tugi on siiski riigipoolne igakülgne materiaalne toetus neile aatelistele noortele, kes loobumiste hinnaga lapsi kasvatavad ning koolitavad.

Siinkohal on sobiv meenutada, et meie riigil jätkub seni jultumust kasseerida niigi kallitelt lastekaupadelt ja leludelt käibemaksu. Oleks mõistlik, kui suudaksime selle ebaõiglase koormise lähiaastatel kaotada. Riigi materiaalses toes väljenduv tähelepanu peaks kaasnema teise lapse sünniga 5000-eurose toetuse näol. Kolmanda lapse puhul oleks summa 10 000 eurot jne.

Kuna lapse sünd võib endaga tuua vajaduse vahetada senine eluase suurema vastu, tuleb leida võimalused noortele soodustatud eluasemelaenu andmiseks, aga ka mõistliku hinnaga rendikorterite rajamiseks, kuulugu need siis omavalitsusele, riigile või eraarendajale. Kui on kodu, kus elada, sünnivad sinna ka lapsed. Peale kolmanda lapse sündi tuleks riigil kustutada pool eluasemevõlast, iga järgnev laps tooks kaasa veel 15% võlakoormuse riigi kohustuste hulka kandmise. Lapse sünni järgselt peaks riik võtma enda hooleks ka ema õppelaenu tagasimaksmise.

Kuidas muuta tööandjate suhtumist noortesse emadesse, kelles nähakse potentsiaalseid haige lapsega kodus istujaid? Ka siin tuleb riigil sekkuda. Me ei saa mängida mõnusaid liberaalseid vennikesi, samal ajal kui naised, eriti lastega naised, on tööturul tõrjutud seisundis.

Ettevõtjad, kes loovad paindliku graafikuga või kodustöötamise võimalusega normaalselt tasustatud töökohti lastega naistele, peavad saama maksusoodustusi. Ettevõtja hoiakud muutuvad vaid siis, kui nähakse materiaalset kasu. Lõpetada tuleb ka senine praktika lapse haiguse puhul haigushüvitise maksmisel. Noor lapsevanem peab haige maimukese eest hoolitsedes saama juba esimesest päevast 100% hüvitust.

Muidugi lahendaks paljud probleemid ka korralik vanemahüvitis, mida tuleks esimesel etapil maksta kuni lapse 3. eluaastani, riigi majandusliku olukorra paranemisel aga pikendada lapse kooliminekuni. Ja muidugi lastetoetus, mis ei tohi jääda sümboolse žesti tasemele, vaid peab pakkuma peredele märkimisväärset tuge, ulatudes miinimumpalgani igas kuus. Lastele võiks maksta riiklikku sünnipäevatoetust nende seitsmenda eluaastani, aga miks mitte ka kuni täisealiseks saamiseni.

On veel hulk meetmeid, mille rakendamine pole mingi raketiteadus, kuid mis võiksid anda kiire positiivse resultaadi. Näiteks lasteaiakohtade kättesaadavus kõigile soovijatele. Koolikohtadega me ju suudame kindlustada iga lapse, miks siis lasteaedades püsivad pikad järjekorrad? Kas see on saamatus või hoolimatus? Ja miks on meil koolieelne haridus tasuline? Kas ainult seepärast, et põhiseadust kokku pannud tõsised onud mudilased ära unustasid?

Tasuta huviring igale lapsele

Igal lapsel peab olema võimalus osaleda vähemalt ühes tasuta huviringis. Andekatest ja arenenud lastest võidab terve ühiskond. Muidugi oleneb iive veel väga paljudest sotsiaalsetest faktoritest, kuid artikli piiratud maht ei võimalda analüüsida probleemistiku kogu skaalat, näiteks töötuse, vaesuse ja maaelu hääbumise panust meie rahva väljasuremisse. Need on teemad, mis väärivad edaspidi pikemat käsitlust. Eespool toodud ettepanekuid aga tuleks võtta äärmiselt tõsiselt, sest on aeg valida tuleviku või kaduviku vahel.

Kuulen juba oponentide väiteid, et kogu siin kirjeldatud priiskamise jaoks pole riigil vahendeid. Kas ikka pole? Meie riik on ehitatud üles äärmiselt ebaefektiivse ja eesmärgipäratuna. Dubleerivate valitsusasutuste kokkutõmbamine, riigifirmade reaalsusest irduva palgapoliitika ning hoolimatu investeerimispraktika muutmine annaks aastas miljardeid, mida laste toetuseks kasutada.

Ka välispankade õiglane maksustamine tooks igal aastal riigieelarvesse lausa kosmilist tulu, peab olema vaid julgust suunata rahavool välismaiste ülikasumeid ahnitsevate pangahaide taskutest eesti laste heaolu tõstmisesse. Ehk tuleks tõmbuda tagasi kallitest rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest ja abiprogrammidest, sest hääbuva rahvana vajame sinna kuluvaid vahendeid jätkusuutliku sündivume taastamiseks. Me peame alustama juba täna!