Valimisliitude õnnekütid valigu pigem aednikuamet!

Jälgides valimiste eel poliitikute üha armutumaks muutuvat heitlust, kus linlasi tõeliselt erutavatele probleemidele lahenduste otsimiseks üha vähem ruumi jääb, meenus mulle vana lugu Rooma imperaatorist, kes võimu tipule jõudes korraga troonist loobus ja aednikuks hakkas. Kui mehelt küsiti, miks ta nii tegi, vastas eksvalitseja: „Te ei küsiks, kui näeksite, millised uhked kõrvitsad ma kasvatasin.“

Ehk tuleks meil kõigil, eeskätt vihakõne ja ähvardusi viljelevatel poliitikasse eksinud õnneküttidel mõelda, et äkki oleksime aednikena õnnelikumad. Üks on aga selge, side maaga ja osadus selle viljakusest, annab jõudu elada. Eks seepärast ongi suur osa eestlastest aedniku usku.

Tallinn alustas aedade rajamist.

Maal pole aiandusega tegelemine mingi probleem, keerulisemaks muutub asi suures linnas. Abistamaks neid linlasi, kes soovivad käed mullaseks teha, algatas Tallinn linnaaedade rajamise projekti. Kevadel kutsus keskkonnaamet aiandushuvilisi endast märku andma ning pakkuma välja kohad, kuhu paigutada esmalt istutuskastid, et siis juba järgmisel aastal asuda kogukonnaaedade rajamisele. Vastas enam kui sada huvilist ning esimesed veel tagasihoidlikud linnaaiad rajati aadressidele Kärberi 60a, Lastekodu 3, Möldre tee 16, Koidu tn 85, Toompuiestee 20a, Vilisuu tn 7, E.Vilde tee 54, Kopli 98. Tänaseks on saak koristatud ja alanud ettevalmistused, et järgmisel aastal kogukonnaaedade projektiga juba suuremas mahus jätkata.

Mida linn aedu rajades taotleb?

Linnaaedade rajamisel on märksa laiemad eesmärgid, kui pelgalt porgandite-kaalikate kasvatamine. Urbanistika asjatundjate kinnitusel annab linnapõllumajandus võimaluse elanike heaolu parandamiseks ning keskkonnasäästliku mõtteviisi tutvustamiseks. Omaette väärtuseks võib linnaaedade juures pidada isetegemise võimalust ja rohelise linnaruumi teket. Ühistöö tulemusel kasvab kogukondade sidusus, inimeste vaba aeg muutub sisukamaks, lisandub uus vaatenurk rohelise pealinna ideele ning miljöö muutub mitmekesisemaks ja meeleolukamaks. Lisada võib veel selle, et aiandusega tegelejate tervis on tugevam, meel rõõmsam ja närvid korras. Juba ainuüksi see annab linnaaedade rajamiseks piisava põhjuse.

Linnaaiad on ülemaailmne trend.

Enesest mõista ei suuda linnaaiandus asendada toidutootmisel sajaprotsendiliselt traditsioonilist põllumajandust, ent maailmas hakatakse linnaaiandusele üha enam tähelepanu pöörama. Näiteks Euroopa, Ameerika ja Aasia suurlinnades on juba aastaid arendatud kodulähedast linnaaiandust, mille eesmärgiks on värskete aiasaaduste realiseerimine otse peenralt. Muidugi erinevad megapoliste köögiviljatööstused traditsioonilistest aedadest. Tegemist on sageli mitmekümnekordsete kõrgrajatistega, kus taimed ei kasva mullas, vaid toitelahuses. Tulenevalt keerulisest ja kallist tehnoloogiast, on saaduste hinnad põllul kasvatatud viljadest märksa kallimad, ent nende värskus on piisav põhjus suurema raha välja käimiseks. Tohututes megapolistes muutuvad linnaaiad üha populaarsemaks ning Lähis-Ida rikastes naftariikides nähakse neis võimalust kindlustada elanikke, kes seni on pidanud rahulduma sisseveetavate aiasaadustega, oma värske toodanguga.

Pole välistatud, et ka Tallinnas hakatakse kaubanduslikule linnaaiandusele rohkem tähelepanu pöörama. Meil on ju kogemus kunagiste Kadaka tee, Pirita ja mujalgi linnas asunud suurte kasvuhoonekomplekside näol. Kui vaadata nõudlust tavatoidust kallima ökokauba järele, on kindlasti olemas tarbijad linnaaiandites toodetud saadustele, mille teekond peenralt toidulauale kestab vaid minuteid.

Siia saagu aed!

Parafraseerides Nõmme rajajat Nikolai von Glehni, kes hüüatas – seie saagu lenn, võime me kõik olla uuele aluse panijateks, võttes kogukonnaaia rajamise oma südameasjaks ning öeldes – siia, meie kodumaja juurde, saagu aed! Juba tuleva aasta aprillis alustatakse Tallinnas linnaaedade rajamise järgmise etapiga. Selleks, et oma koduasumisse aed luua, tuleks võtta ühendust Tallinna Keskkonnaametiga.

Näen aianduses perspektiivi neile aktiivsetele ja toredatele, ent veidi eluvõõrastele linlastele, kes erinevates valimisliitudes on otsustanud poliitikas kaasa lüüa, ent oktoobris piisavalt toetust ei kogu. Ärge laske pead norgu, sest iga poliitiku jaoks on olemas võimalus aednikuna jätkata. Parem tubli aednik, kui vihane ja intriige punuv luuser.