esmaspäev, 4. september 2017


Valija pole rumal

 

Kohalike valimiste lähenemine on toonud poliitilisse retoorikasse teravaid toone, süüdistusi linlaste poolt toetatud linnavalitsuse suunal, vene kaardi ebaõnnestunud laudakäimisi, veidraid etendusi prügimägedel ja linnavalitsuse esise tänava blokeerimist, ent kahjuks ei ühtki opositsiooni poolset kandvat ideed, kuidas Tallinna elu veelgi paremaks muuta. Tundub, otsekui peaksid opositsioonipoliitikud valijad primitiivseteks, vaid tsirkust ja kukepoksi hindavaiks tegelasteks, kellega on lihtne manipuleerida. Linnapeakandidaadid ei kontrolli enam üldse, millist jama suust välja ajavad. Kentsakaim näide sellest on Vakra kurtmine Mustamäe ja Õismäe suunalise trammitee demonteerimise üle. Mõistan, et trammiteema on Vakrale muutunud asjaks iseeneses, ent jama ei maksa ikkagi ajada.

Vakrale sekundeerib PR õpikust tuttavate pisarakiskujatega manipuleeriv Michal. Kui enda eksponeerimine laste taustal loodetud tulemust ei toonud, võttis ta ette eakad. Seegi on teema, millega kaastundlikke inimesi hõlbus alt vedada. Aga Reformierakonna kollane kaart on otsekui Tallinna rohelise kaardi lahjem koopia ning lubadus, jätkata pensionäridele linna poolt toetuse maksmist, Keskerakonna tegevuse plagieerimine eriti haledal viisil.

IRL-i vapimaskott on aga varjamatult teinud panuse tsirkusele. Päise päeva ajal gaasimaskides tänavatel ledimine on märk ummikseisust. Aeg näib unustavat, et ehedal kurjusel pole IRL-i poolt niigi naeruväärselt lahjaks muutunud rahvuslusega mingit pistmist.

Peale seda, kui Aeg sidus end peale KAPOst lahkumist IRL-iga, mõistsid nähtavasti paljud, miks selle erakonna liikmed, kes elamislubade müügiga riigivastase roima korda saatsid, pääsesid vaid kerge näpuvibutusega. Jääb üle loota, et peale Aegi lahkumist, on KAPO tugevamaks muutunud ja endisel peadirektoril pole võimalik õngitseda sealt vanade sõprussidemete abil materjali poliitiliste oponentide ründamiseks.

Ka Reformierakonna Tallinna liidri Michali üks leivanumbreid on jutt korruptsiooni väljajuurimisest, ning seda olukorras, kus Reformiparteiga seotud Tallinna Sadama suurafääri uurimine on segastel asjaoludel prokuratuuris takerdunud. Michal võiks võidelda selle eest, et Reformierakonna mainet kahjustav sadamaafäär lõpuks kohtusse jõuaks ning patustanud reformikad karistused kätte saaks. Edasi võiks ju paljastada ka ämma kappi kilekotte tassinute nimed, teab ju Michal sellest Reformierakonnaga seotud inetust sahkerdamisest rohkem kui ei keegi teine. Vat see oleks võitlus korruptsiooniga!

Tallinlane on piisavalt haritud ja tark, et oodata poliitikutelt selgelt formuleeritud tegevuskava, mitte asjatundmatut lahmimist ja maitsetut teatrit.

Ükski prohvet pole kuulus omal maal.


Eestis on raske tunnustust saavutada. Ükskõik kui talendikaks kedagi rahvusvaheliselt ka peetakse, kui sa pole just Arvo Pärdi mastaapi ülinimi, püütakse sind kodus ikka väiksemaks teha, kui väärid. Oleme küll pagana uhked, kui Eesti saavutusi raja taga kiidetakse, ent riigi üle irisemine ja valitsuse sarjamine on meil veres. Kaugemalt vaadates on kergem erapooletuks jääda ning õigeid hinnanguid anda. Erandiks pole siin ka Tallinna linnavalitsus, mille tegevuse suhtes opositsioonijõud kipuvad olema nii kriitilised, et seda hala kuulates tundub, otsekui oleks oodata viimset päeva. Samas on Tallinna reiting rahvusvaheliselt vägagi kõrge.

Linna rahaasjad on korras.


Valimiseelsel ajal on mitmed „Anname tuld!“ stiili viljelejad võtnud kriitiliselt sõna Tallinna rahaasjade suhtes. Tegemist on lihtlabase demagoogiaga, millel puudub tegelikkusega igasugune seos.

Tallinna eelarve on viimastel aastatel selges kasvus, sest olematu tööpuudus ja muudest Eesti piirkondadest elavam ettevõtluskeskkond ja sellest tulenevad paremad palgad, on maksubaasi tublisti kasvatanud. Neile, kes mantrana korrutavad linnarahaga halvasti ümberkäimise teemat, meenutaks, et agentuur Fitch Ratings hindab juba aastaid Tallinna finantsperspektiivi vastavaks A+ tasemele. Kõrge reiting kinnitab seda, et linnakassaga on kõik OK. Tallinn on rahaasjades nii mõnestki omavalitsusest, kus võimul kriitikute erakonnakaaslased, konservatiivsem. Muidugi võetakse vajadusel ka omavalitsusele lubatud piires laenu, ent eelarve püsib jätkuvalt plussis.

Ajakirja Magazine koostatud edetabelis "Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/17" asetatakse Tallinn Euroopa keskmise suurusega linnade seas välisinvesteeringute ligitõmbavuselt esikümnesse. Eraldi tuuakse välja kohaliku investeerimiskeskkonna ärisõbralikkus ja imponeeriv majanduspotentsiaal. Tallinn oli välisinvesteeringute magnet ka neil aastail, kui Reformierakonna valitsus muu Eesti rajatagustele investoritele ebaatraktiivseks muutis.

Tallinnas elab intelligentne kogukond.

 

Rumalus algab liigsest enesekindlusest. Kahjuks on paljud poliitmaastikul matkajad selle tõe valimiseelses saginas unustanud. Kuidas teisiti seletada linnalegendi tasemel banaalsete käibeväljendite kuulutamist tõe pähe, millega mitmed linnapeakandidaadid palehigis vaeva näevad. Tallinlased on piisavalt targad, et  teri sõkaldest eraldada ning Keskerakonna halvustamine ning vene kaardiga vehkimine ei veena enam.

Olgu siinkohal meelde tuletatud, et 2013. aastal Intelligent Community Forum (ICF) korraldatud intelligentse linna konkursil, kuhu meie kogukond valiti 400 konkurendi hulgast, platseerus Tallinn 7. kohale. Nimekirja jõudsid üksnes väljapaistva majandusarenguga linnad, kus lisaks muljetavaldavale IT potentsiaalile, toimib hea taristu ning järgitakse selgeid arenguperspektiive. Kas selle taustal on mõistlik edasi heietada linna allakäigust Keskerakonna juhtimise all, või tunnistada, et paljudes valdkondades on Tallinn olnud riigi arengumootor ning jäänud selleks tänaseni. Pole mõtet halvustada linna, mille meeriks ise kandideeritakse. Linlased ei andesta seda!

Tallinn on üks puhtaima õhuga pealinnu maailmas.


Sotsiaaldemokraat Vakra on võtnud leitmotiiviks sarjata Tallinna keskkonnaküsimustes. Eriti vihastab raevukat aktivisti linnaõhu olukord, mida pidavat saastama vanad ühissõidukid ja elektritranspordi alahindamine. Taoline jama annab veelkord tunnistust mehe pealiskaudsusest. Vakra pole tulnudki selle peale, et vaadata viimast WHO koostatud maailma puhtaima õhuga pealinnade nimistut, kus Tallinn asub 7. kohal. Helsingi jääb meile selles osas alla, platseerudes nimekirjas kaheksandaks. Niipalju siis katastroofilisest õhusaastest ja lihtlabasest populismist!

Roni või nahast välja, kuid rahvast ei saa lollitada!


Pulli peab saama, arvavad labasema maitsega seltskonnalõvid. Küsimus on muidugi selles, kas enne valimisi tehtud pull ka tulemustes peegeldub. Ilmselt küll, ent sootuks teises suunas, kui linnapeakandidaatidest trikimeistrid sooviksid. Tallinlastes on piisavalt sisemist kultuuri ja tarkust, et toetada neid, kes suudavad linna heaks midagi ära teha. Võimalus selleks on viimastel aastatel olnud vaid Keskerakonna liikmeil, sest teiste erakondaade esindajad on valinud Tallinnas viljaka koostöö asemel konfrontatsiooni. Pime viha aga maksab lõpuks kätte!

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar