Valija pole rumal
Kohalike valimiste lähenemine on toonud
poliitilisse retoorikasse teravaid toone, süüdistusi linlaste poolt toetatud
linnavalitsuse suunal, vene kaardi ebaõnnestunud laudakäimisi, veidraid
etendusi prügimägedel ja linnavalitsuse esise tänava blokeerimist, ent kahjuks
ei ühtki opositsiooni poolset kandvat ideed, kuidas Tallinna elu veelgi
paremaks muuta. Tundub, otsekui peaksid opositsioonipoliitikud valijad
primitiivseteks, vaid tsirkust ja kukepoksi hindavaiks tegelasteks, kellega on
lihtne manipuleerida. Linnapeakandidaadid ei kontrolli enam üldse, millist jama
suust välja ajavad. Kentsakaim näide sellest on Vakra kurtmine Mustamäe ja
Õismäe suunalise trammitee demonteerimise üle. Mõistan, et trammiteema on
Vakrale muutunud asjaks iseeneses, ent jama ei maksa ikkagi ajada.
Vakrale sekundeerib PR õpikust tuttavate
pisarakiskujatega manipuleeriv Michal. Kui enda eksponeerimine laste taustal
loodetud tulemust ei toonud, võttis ta ette eakad. Seegi on teema, millega
kaastundlikke inimesi hõlbus alt vedada. Aga Reformierakonna kollane kaart on
otsekui Tallinna rohelise kaardi lahjem koopia ning lubadus, jätkata
pensionäridele linna poolt toetuse maksmist, Keskerakonna tegevuse
plagieerimine eriti haledal viisil.
IRL-i vapimaskott on aga varjamatult
teinud panuse tsirkusele. Päise päeva ajal gaasimaskides tänavatel ledimine on
märk ummikseisust. Aeg näib unustavat, et ehedal kurjusel pole IRL-i poolt
niigi naeruväärselt lahjaks muutunud rahvuslusega mingit pistmist.
Peale seda, kui Aeg sidus
end peale KAPOst lahkumist IRL-iga, mõistsid nähtavasti paljud, miks selle
erakonna liikmed, kes elamislubade müügiga riigivastase roima korda saatsid,
pääsesid vaid kerge näpuvibutusega. Jääb üle loota, et peale Aegi lahkumist, on
KAPO tugevamaks muutunud ja endisel peadirektoril pole võimalik õngitseda sealt
vanade sõprussidemete abil materjali poliitiliste oponentide ründamiseks.
Ka Reformierakonna Tallinna
liidri Michali üks leivanumbreid on jutt korruptsiooni väljajuurimisest, ning
seda olukorras, kus Reformiparteiga seotud Tallinna Sadama suurafääri uurimine
on segastel asjaoludel prokuratuuris takerdunud. Michal võiks võidelda selle
eest, et Reformierakonna mainet kahjustav sadamaafäär lõpuks kohtusse jõuaks
ning patustanud reformikad karistused kätte saaks. Edasi võiks ju paljastada ka
ämma kappi kilekotte tassinute nimed, teab ju Michal sellest Reformierakonnaga
seotud inetust sahkerdamisest rohkem kui ei keegi teine. Vat see oleks võitlus
korruptsiooniga!
Tallinlane on piisavalt haritud ja tark,
et oodata poliitikutelt selgelt formuleeritud tegevuskava, mitte asjatundmatut
lahmimist ja maitsetut teatrit.
Ükski prohvet pole kuulus omal maal.
Eestis on raske tunnustust saavutada.
Ükskõik kui talendikaks kedagi rahvusvaheliselt ka peetakse, kui sa pole just
Arvo Pärdi mastaapi ülinimi, püütakse sind kodus ikka väiksemaks teha, kui
väärid. Oleme küll pagana uhked, kui Eesti saavutusi raja taga kiidetakse, ent
riigi üle irisemine ja valitsuse sarjamine on meil veres. Kaugemalt vaadates on
kergem erapooletuks jääda ning õigeid hinnanguid anda. Erandiks pole siin ka
Tallinna linnavalitsus, mille tegevuse suhtes opositsioonijõud kipuvad olema
nii kriitilised, et seda hala kuulates tundub, otsekui oleks oodata viimset
päeva. Samas on Tallinna reiting rahvusvaheliselt vägagi kõrge.
Linna rahaasjad on korras.
Valimiseelsel ajal on mitmed „Anname
tuld!“ stiili viljelejad võtnud kriitiliselt sõna Tallinna rahaasjade suhtes.
Tegemist on lihtlabase demagoogiaga, millel puudub tegelikkusega igasugune
seos.
Tallinna eelarve on viimastel aastatel
selges kasvus, sest olematu tööpuudus ja muudest Eesti piirkondadest elavam
ettevõtluskeskkond ja sellest tulenevad paremad palgad, on maksubaasi tublisti
kasvatanud. Neile, kes mantrana korrutavad linnarahaga halvasti ümberkäimise
teemat, meenutaks, et agentuur Fitch Ratings hindab
juba aastaid Tallinna finantsperspektiivi vastavaks A+
tasemele. Kõrge reiting kinnitab seda, et linnakassaga on kõik OK. Tallinn on
rahaasjades nii mõnestki omavalitsusest, kus võimul kriitikute
erakonnakaaslased, konservatiivsem. Muidugi võetakse vajadusel ka
omavalitsusele lubatud piires laenu, ent eelarve püsib jätkuvalt plussis.
Ajakirja Magazine koostatud
edetabelis "Tuleviku Euroopa linnad ja regioonid 2016/17"
asetatakse Tallinn Euroopa keskmise suurusega linnade seas välisinvesteeringute
ligitõmbavuselt esikümnesse. Eraldi tuuakse välja kohaliku
investeerimiskeskkonna ärisõbralikkus ja imponeeriv majanduspotentsiaal.
Tallinn oli välisinvesteeringute magnet ka neil aastail, kui Reformierakonna
valitsus muu Eesti rajatagustele investoritele ebaatraktiivseks muutis.
Tallinnas elab intelligentne kogukond.
Rumalus algab liigsest
enesekindlusest. Kahjuks on paljud poliitmaastikul matkajad selle tõe
valimiseelses saginas unustanud. Kuidas teisiti seletada linnalegendi tasemel
banaalsete käibeväljendite kuulutamist tõe pähe, millega mitmed
linnapeakandidaadid palehigis vaeva näevad. Tallinlased on piisavalt targad,
et teri sõkaldest eraldada ning Keskerakonna halvustamine ning vene
kaardiga vehkimine ei veena enam.
Olgu siinkohal meelde
tuletatud, et 2013. aastal Intelligent
Community Forum (ICF) korraldatud intelligentse linna konkursil, kuhu meie
kogukond valiti 400 konkurendi hulgast, platseerus Tallinn 7. kohale. Nimekirja
jõudsid üksnes väljapaistva majandusarenguga linnad, kus lisaks
muljetavaldavale IT potentsiaalile, toimib hea taristu ning järgitakse selgeid
arenguperspektiive. Kas selle taustal on mõistlik edasi heietada linna
allakäigust Keskerakonna juhtimise all, või tunnistada, et paljudes
valdkondades on Tallinn olnud riigi arengumootor ning jäänud selleks tänaseni.
Pole mõtet halvustada linna, mille meeriks ise kandideeritakse. Linlased ei
andesta seda!
Tallinn on üks puhtaima
õhuga pealinnu maailmas.
Sotsiaaldemokraat Vakra on
võtnud leitmotiiviks sarjata Tallinna keskkonnaküsimustes. Eriti vihastab
raevukat aktivisti linnaõhu olukord, mida pidavat saastama vanad ühissõidukid
ja elektritranspordi alahindamine. Taoline jama annab veelkord tunnistust mehe
pealiskaudsusest. Vakra pole tulnudki selle peale, et vaadata viimast WHO
koostatud maailma puhtaima õhuga pealinnade nimistut, kus Tallinn asub 7.
kohal. Helsingi jääb meile selles osas alla, platseerudes nimekirjas
kaheksandaks. Niipalju siis katastroofilisest õhusaastest ja lihtlabasest
populismist!
Roni või nahast välja, kuid
rahvast ei saa lollitada!
Pulli peab saama, arvavad
labasema maitsega seltskonnalõvid. Küsimus on muidugi selles, kas enne valimisi
tehtud pull ka tulemustes peegeldub. Ilmselt küll, ent sootuks teises suunas,
kui linnapeakandidaatidest trikimeistrid sooviksid. Tallinlastes on piisavalt
sisemist kultuuri ja tarkust, et toetada neid, kes suudavad linna heaks midagi
ära teha. Võimalus selleks on viimastel aastatel olnud vaid Keskerakonna
liikmeil, sest teiste erakondaade esindajad on valinud Tallinnas viljaka
koostöö asemel konfrontatsiooni. Pime viha aga maksab lõpuks kätte!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar