Toetame lastega peresid

Eesti tulevik on seda pilvitum, mida enam oskame hinnata ja toetada lastega peresid. Selles osas on meil nii õnnestumisi kui ka jätkuvat minnalaskmist.

Meie vanemahüvitise süsteem on vaieldamatult üks maailma edumeelsemaid. Pajude arenenud suurriikide noored pered ei oska taolisest riigipoolsest toest isegi unistada. Äärmiselt oluline on ka see, et süsteem on pidevas arengus ning lapsi kasvatavate perede ootustega arvestatakse selles üha paindlikumalt.

Laps ei tohi saada eneseteostusel taksituseks.

Paljud vanemahüvitise saajad tunnevad vajadust säilitada sidemeid tööeluga, et kodusveedetud aastatega ei kaoks senised oskused ja karjäärivõimalused, ent lapse kõrvalt töötamine oli problemaatiline, kuna vanemahüvitise väljamaksed võisid oluliselt väheneda. Alates käesoleva aasta märtsist tohib vanemahüvitise saaja teenida töist tulu kuni pooleni vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitis väheneks. See on suur samm, võimaldamaks lastega kodusolevale vanemale tööelus osalemist. Tööeluga tihedamat sidet hoides on ju lapsepuhkuse lõppedes oluliselt lihtsam endisele ametikohale naasta või siis uut rakendust leida. Seadusemuudatus puudutas ligi 17 000 vanemahüvitise saajat, kellest teenis töist tulu seni vaid 4%. Tänaseks on töötavate vanemahüvitise saajate hulk kindlasti oluliselt kasvanud, mis oligi üks seadusemuudatuse eesmärke. 

Ometi pole seaduse täiendamisega kaasnenud noorte lastevanemate hüppelist hõivatust, sest lapsega kodus oleval emal pole töö leidmine niisama lihtne. Kuigi kuuleme ettevõtjate pidevat kurtmist töötajate nappuse teemal, suhtutakse noortesse emadesse endiselt eelarvamusega ning vaatamata sellele, et naiste tööhõive ja palgalõhega seonduvad probleemid on avalikkuses teravalt esile tõusnud, jäävad kaadrivaliku põhimõtted sageli kinni aegunud mallidesse. Sünnitusealisele naisele vaadatakse endiselt kui potentsiaalsele lapsega kojujääjale, kelle karjäärile pole mõtet panustada. Pigem eelistatakse mehi, sest nemad pole perega nii hõivatud ja saavad pühenduda tööalastele väljakutsetele täie jõuga. Vähemalt tundub suur osa tööandjatest olevat just seda meelt. Muidugi pole ükski tööandja ega personalitöötaja enam nii rumal, et töövestlusele ilmunud naiselt otsesõnu küsib, kas too kavatseb lähiajal lapse soetada. Peale võrdse kohtlemise alast teavitustööd on paljud tööandjad muutunud neis küsimustes äärmiselt ettevaatlikuks, sest kui asi avalikuks tuleb võib ju võrdõiguse volinikult noomida ning ajakirjanduselt näägutada saada. Naistöötaja palkamisest loobumiseks leitakse muid põhjuseid, jättes mulje, otsekui oleks nood ebapädevamad või kesisema ettevalmistusega.

Nii säilibki ebakindlus, kas vanemahüvitise lõppedes saab naasta oma endisesse töökohta, jätkata karjääri ülesehitamist, tunda rõõmu eneseteostusest, või peab leppima lihtsama ja vähem loomingulisema ametiga, sest personalitöötaja selekteerib su välja, kui ebalojaalse kaadri, kes eelistab ettevõtte pikaajalisele strateegiale laste tuleviku peale mõtlemist, ühistele õppepäevadele perega tegelemist ning kes eeldatavalt on aasta jooksul korduvalt haige maimukesega kodus ning teda peavad sel ajal asendama kaastöötajad.

Kas noored emad jäävadki tegusa ettevõtja hirmuunenäoks?

Meil on viimasel ajal räägitud palju vajadusest kehtestada poliitikute eetikakoodeks. Samasugust riiklikku mõtlemist toetavat käitumisjuhendit vajaksid hädasti ka ettevõtjad.

Kahtlemata on nende hulgas palju Eesti tulevikule pühendunud inimesi, kes mingeid õpetussõnu ei vaja, ent seda enam peaks nad olema kaitstud hetkehuvidele keskendunud ühepäevaperemeeste loodud negatiivse kuvandi eest. Tuleb üheselt selgeks teha, et üleolev suhtumine noortesse sünnitamisealistesse naistesse ja mudilasi kasvatavatesse emadesse, pole ühiskonnas soositud.

Noor pere, töökad noored emad ja neid toetavad tublid mehed ehitavad ühiselt Eesti tulevikku ning väärivad selleks igakülgset abi. Ka kõige paremad seadused ning läbimõeldum toetuste süsteem ei suuda luua noortele naistele kindlustunnet, kui nad töövestlusel näevad enda vastas vaenulike kalasilmadega jõllitavaid pragmaatikuid, ühes käes exeli tabel ja teises Friedmani majandusõpik.

Kallid eestlased, olgem eurooplastena ettevõtlikud, ent jäägem inimesteks!