Rikkus pole laristamiseks

Lapsed on rikkus, ilma kelleta kaotavad mõtte kõik arenguplaanid ja tulevikuprojektid, ent nagu näitab Eurostati viimane laste tervist analüüsiv uuring, ei oska me oma rikkust hoida. Laste tervise vaates jääb Eesti Euroopa Liidu liikmesmaadest viimaste hulka.

Uuringus aluseks võetud 2017. aasta näitajate järgi, oli EL-i lastest tervisega hästi või väga hästi enam kui 95 protsendil. Vanusegruppide vaates nägi tervisemonitooring välja järgnevalt: alla viieaastaste hulgas oli Euroopa Liidus keskmisena hea ja väga hea tervisega 96,5, 5-9 aastaste seas 95,9 ja 10–15-aastaste laste osas 95,2 protsenti, kusjuures väga halva tervisega on kõigis vanusegruppides alla protsendi lastest. Samas olid Eesti näitajad vastavates vanusegruppides 92,4; 93,7 ja 89,9. Eesti alla 16-aastastest lastest on tervislik seisund halb või väga halb1,2 protsendil, koguni 6,9 protsendil on see vaid rahuldav ja 91,9 protsendil hea või väga hea. Eriti muretsema peaks panema 10-15 aastaste kehv tervis, sest kui murdeealiste osas on enam kui 10 protsendil terviseprobleeme, näitab see tõsiseid vajakajäämisi nii tervishoius, sotsiaalsfääris kui ka preventiivses korrakaitses.

Sotsiaalne turvatunne ja kaitstud kodu.  

5-9 ja 10-15 aastaste terviseprobleemides peegeldub eelmise ja selle kümnendi algusaastate puudulik toetus peredele ning suur vaesuspiiril elavate laste hulk. Kuigi viimased aastad on nii peretoetuste osas kui ka omavalitsuste pakutavate teenuste vallas toonud edasimineku, siis perepoliitikas tehtud vead maksavad end tagantjärele kätte. Selleks, et luua vajalik materiaalne baas laste tervete ja rõõmsatena kasvatamiseks, tuleb jätkata viimaste aastate trendi lastetoetuste tõusuks. Eriti oluline on viia poliitilised loosungid tegelikkusse, sest pole ju meil ainsatki erakonda, mis sõnades lastega peresid ei toetaks, ainult teod on nii mitmegi esmapilgul tegusana näiva erakonna puhul visad järgnema. Võõrastav on vaadata valimiste eel reklaame, kus 17 aastat võimul olnud erakond lubab nüüd, võimule saades, teha perepoliitikas ära kõik, mille elluviimisega varem hakkama ei saanud.

Lapse tervis oleneb vajalike vitamiine ja mineraale sisaldavast täisväärtuslikust toidust. Et seda kindlustada, tuleb tagada kõigile peredele piisav materiaalne toimetulek. Selleks on hädatarvilik suurendada ja luua täiendavaid toetusi nii paljulapselistele kui vähekindlustatud peredele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata üksikvanemate toimetulekule, kus majanduslikule kitsikusele lisandub tihti üksi last kasvatava vanema emotsionaalne surutis, millega hakkama saamiseks peaks leidma omavalitsustes abi nii psühholoogi nõustamise kui õhtuse lapsehoiu teenuse võimaldamise abil. Vaja on senisest enam mõelda ka puudega lapsi kasvatavatele peredele, kus samuti on majanduslike probleemide kõrval sageli sootuks olulisem vaimne tugi ja võimalus väsitavast hoolduskohustusest veidigi puhata. Me peame peredega rohkem ja erinevaid toetusvahendeid kasutades tegelema, sest on tähtis, et iga perekonnas või üksikvanema kasvatatav laps jõuaks täisikka terve ning reipana.

Kui rääkida konkreetsetest meetmetest, mida saaks kohe rakendada, siis on nendeks kindlasti esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 euroni ja lasterikka pere toetuse kasvatamine 3-6 lapse puhul 500 euroni ning 7 ja enama lapse puhul 600 euroni kuus. Raha selleks on riigieelarves võimalik leida, küsimus on pelgalt prioriteetides.

Eestis oleme harjunud sellega, et haridus kuni gümnaasiumi lõpuni on tasuta, ent ettevalmistuse eest kooli astumiseks, ehk siis lasteaiakoha eest, tuleb vanematel rahakotti kergendada. Kindlasti on siin koht, kus saaks kärpida lapsevanemate kulutusi riigile uute kodanike kasvatamisel. Lasteaed peab pakkuma mudilastele eelharidust tasuta ning nagu koolikulud tuleb ka lasteaedade ülalpidamisega kaasnevad väljaminekud katta riigieelarvest.  Selle juures on elementaarne ka tasuta kooli- ja lasteaiatoit ning vanemate rahakotist sadu eurosid nõudvate õppevahendite võimaldamine riigi kulul lasteaiast gümnaasiumi või kutsekooli lõpuni. Lapsed on meie ühine tulevik ja miks ei peaks riik nendesse siis rohkem investeerima!

Lapsi kasvatavad vanemad ning üksikvanemad vajavad vahel õhtuti ja nädalavahetustel veidigi hõlpu ning kui leidub toredaid vanavanemaid, kes on valmis lastelastega lustima, kuni emad-isad veidi peremuredest puhkavad, võiks neid riigi poolt antavate soodustustega motiveerida. Lastelaste hoidmine on töö ja kui seda tehakse vabatahtlikena, siis väike preemia selle eest poleks ju kurjast.

Sport iga mudilase ja lapseni.

Lastes ja noortes tervislike eluviiside kujundamisel on oluline roll spordil. Nii tulemussport kui ka tervisesport vajavad riigipoolset suuremat tähelepanu. Spordialaliidud peavad olema huvitatud noortespordi arendamisest ning selleks on tarvis riiklikult rahastatud programmi, mis võimaldaks vajalikku toetuse mitte üksnes tippudele, vaid kõigile noortespordis kaasalööjatele. Spordialaliitude tegevus ei tohi sealjuures piirduda vaid Tallinna ja teiste suuremate linnadega. Riigi toetatud noorsoosport peab jõudma igasse Eestimaa paika.

Muidugi on otsustav roll noorte sporditegevusse kaasamisel koolispordil. Kaardistada tuleb koolide võimalused erinevate spordialade harrastamisel ning õpilaste üldfüüsilise arengu tagamisel. Ideaalis peaks igal koolil olema spordisaal, staadion, ujula või võimalus spordiplatsi ja ujulat lähinaabruses kasutada. Noorsoospordi edendamisel tuleb tihendada koostööd omavalitsustega, mis avaksid oma haldusala lastele spordiringe ning soodustaksid eralagatust taoliste treeningrühmade loomisel. Vähemalt ühe spordiringi külastamine peaks olema lapsele tasuta, edaspidi võiks kaaluda ka suurema arvu treeningrühmade finantseerimist omavalitsuse eelarvest, seda esmajoones paljulapseliste perede puhul. Nii aitame lapsi end tervemaks ja rõõmsamaks sportida.

Pere turvalisus ja preventsioon.

Paljude laste puhul on terviseriskide allikaks ebastabiilne kodune olukord, aga ka varane kokkupuude mõnuainete ning alkoholiga. Meie kohus on parandada preventiivset tööd nii kodus turvatunde tagamiseks, kui ka tänavakuritegevuse ja narkokaubandusega võitlemiseks.

Politsei ressurssi koduvägivallaga tegelemisel, samuti lastega seotud alkoholiseaduse rikkumiste ning narkokaubanduse ohjeldamisel tuleb tõhustada. Vahepealsetel aastatel politseis toimunud kärbetega tekitatud võimekuskriis tuleb kiiresti korvata. Oluliselt peab paranema ka omavalitsuste lastekaitse ning perenõustamise alane suutlikkus, milleks on otstarbekas töötada välja pikaajaline programm, tagades sellega seotud kulude katmise riigieelarvest.

Eesti noorte tervise hetkeolukorra ja sellega seonduvatest riskide üle võiks Eurostati uuringu valguses pikalt arutleda, ent tõelist läbimurret Eesti laste ja noorte tervise näitajates saavutab üksnes tegudega. Sestap siis toetagem õiglast riiki, kus saadakse aru, et rikkusega, milleks on meie lapsed ja noored, ei tohi ükskõikselt ringi käia.